3-2-1-33-96 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 20. märtsil 1996. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja H. Jõks, vaatas läbi avalikul kohtuistungil

§ 57lg.

1, 298 p. 2 ja 319 p.

1. Apellatsioonikohtu otsuse kohaselt ei täitnud kumbki lepingupool
2. oktoobril
3. a. sõlmitud lepingut nõuetekohaselt. Asja materjalidest ei nähtu, mis põhjustas töödega viivitamise, kui palju lepingulisest mahust täitis AS Berto ning kunas ja kelle poolt leping lõpetati. AS-i Berto taotlus võlanõude tunnustamiseks selle lepingu alusel tehtud tööde eest on põhjendamatu. Apellatsioonikohus leidis, et linnakohtu otsusest ei selgu, mis alusel on tehtud tasaarvestus. TsK § 234 sätete alusel peavad tasaarvestatavad nõuded olema sellised, mille järgi mõlemad pooled on teineteise suhtes üheaegselt võlgnikud ja kreeditorid. Asjas ei ole tasaarvestuse nõuet esitatud ning TsK § 234 kohaldada ei saa. Ringkonnakohus leidis ka, et ei ole tõendatud, et kostja täitis
4. detsembril
5. a. sõlmitud lepingu, tasus hagejale avansi ning hageja poolt
6. detsembril
7. a. esitatud arve. Kuna kostja ei ole arvet tasunud, on põhjendatud lepingust tulenev viivise nõue kuni RAS-i VIA pankrotini - 328 päeva eest. Kassatsioonkaebuses leidis AS Berto, et apellatsioonikohus on rikkunud protsessiõiguse norme (

§-d 301 ja 313) ning palus muuta Tartu Ringkonnakohtu

1. detsembri
2. a. otsust ning tunnustada AS-i Berto nõuet
3. oktoobri 1992.a. lepingu osas 10 566 krooni ulatuses. Kassaatori väidetel lahendas apellatsioonikohus asja väljaspool kaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piire, sest keegi ei ole esile toonud lepingu mittenõuetekohast täitmist. AS Berto tegi tööd ennetähtaegselt ning asja materjalides ei saagi kajastuda töödega viivitamine või see, kui palju lepingulisest mahust AS Berto täitis. Ka ei ole AS Berto lepingut lõpetanud ning olenemata sellest peab RAS VIA vastuvõetud tööde eest tasuma. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus on põhjendatud ja kassatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Nõude aluseks oleva TsK § 355 kohaselt tööettevõtulepingu järgi kohustub tööettevõtja omal riisikol tegema tellija ülesandel kindlaksmääratud töö kas tellija või omast materjalist, tellija aga kohustub tehtud töö vastu võtma ja selle eest tasuma. Ringkonnakohus tuvastas, et RAS VIA tasus
4. oktoobri
5. a. sõlmitud tööettevõtulepingu järgi AS-ile Berto avanssi 35 000 krooni ning
6. detsembril
7. a. akteeris RAS VIA oktoobris - novembris AS Berto tehtud tööd summas 15 016 (koos käibemaksuga) ning pärast seda jäi AS-ile Berto ettemaks 19 984 krooni. Samuti leidis ringkonnakohus, et asja materjalidest ei nähtu AS-i Berto tööde jätkamine Võru sõjaväelinnakus. RAS VIA on ettemaksuna AS-ile Berto tehtud töö eest tasunud ja apellatsioonikohus õigesti nõude 10 566 krooni jätnud tunnustamata.

§ 336lg.

1 kohaselt kontrollib kassatsioonikohus kassatsioonkaebuse alusel, kas apellatsioonikohus on õigesti kohaldanud ja tõlgendanud materiaalõiguse norme ning järginud protsessiõiguse norme. Kassaatori väide, et ringkonnakohus, andes hinnangu asjas tõendite puudumisele, on ületanud apellatsioonkaebuse piire, ei ole käsitletav ringkonnakohtus protsessiõiguse normi järgimata jätmisena ja pole kohtuotsuse tühistamise aluseks. Juhindudes

§ 346p. 1, kolleegium o t s u s t a s: Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 8.

detsmbri 1995. a. otsus jätta muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Eesistuja J. Odar Liikmed L. Laarmaa, H. Jõks