← Eesti

3-2-1-34-96

3-2-1-34-96 MÄÄRUS Tartus,

  1. mail
  2. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa, J. Luik, H. Jõks ja T. Vernik, kostja Tallinna Tuletõrjeühingu esindaja vandeadvokaat R. Kiviloo osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil
  3. aprillil
  4. a. hagejate esindaja vandeadvokaat Veljo Viiloli kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu
  5. novembri
  6. a. otsuse Mare Siilaku ja Aleksei Bevzi hagis Tallinna Tuletõrjeühingu vastu eluruumide erastamise kohustamiseks. Hagejad palusid kohustada Tallinna Tuletõrjeühingut erastama korterid nr. 2 ja 3 Tallinnas Jakobi
  7. Tallinna Linnakohtu
  8. augusti
  9. a. otsusega tunnistati Eesti Tuletõrjeliit omandireformi õigustatud subjektiks, mistõttu ta on seni keeldunud kortereid erastamast. Vabariigi Valitsuse
  10. septembri
  11. a. määrusega nr. 258 tunnistati Tuletõrjeühing erastamise kohustatud subjektiks. Tallinna Linnakohtu
  12. augusti
  13. a. otsusega jäeti hagid rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu
  14. novembri
  15. a. otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata. Hagejate esindaja esitas kassatsioonkaebuse, paludes apellatsioonikohtu otsuse tühistada materiaalõigusnormi väära kohaldamise tõttu. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  16. märtsi
  17. a. määrusega anti asi lahendada tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule, sest apellatsioonikohtu otsust läbi vaadates leidis kolleegium, et on tekkinud põhimõttelist laadi eriarvamus tsiviil- ja halduskohtupidamise piiritlemiseks asjades, mis tulenevad eluruumide erastamisest keeldumisest. Riigikohtu halduskolleegium vaatas
  18. märtsil
  19. a. läbi haldusasja nr. 3-3-1-3-96 Uuno-Dianer Kaasikese kaebuses ETK Ehitusvalitsuse keeldumise peale eluruumide erastamisest ning leidis, et niisugune vaidlus kuulub halduskohtu pädevusse. Halduskolleegiumi määruse põhjenduste kohaselt kehtestab halduskohtumenetluse seadustiku § 4 lg. 2, et halduskohtusse võib pöörduda ka halduslepingust tuleneva või muu avalik-õigusliku vaidluse lahendamiseks. Seadus paneb eluruumide kohustatud subjektidele avalik-õigusliku ülesande - korraldada eluruumide erastamist. Eraõiguse subjektil on avalik-õiguslike ülesannete täitmise kohustus. Sellest tulenevalt on eluruumide erastamisest keeldumine avalik-õiguslik toiming ja sellest tekkiv vaidlus avalik-õiguslik vaidlus. Kaebusi sellise toimingu peale lahendab halduskohus. Tsiviilkolleegiumi kogu koosseis leidis, et vaidlused, mis tulenevad eluruumide erastamisest keeldumisest, lahendatakse tsiviilkohtumenetluse korras ja kuuluvad maa- ja linnakohtu pädevusse. Eesti Vabariigi seaduse ''Kooperatiivsete, riiklik-kooperatiivsete ja ühiskondlike organisatsioonide vara taasriigistamise ja erastamise kohta" alusel koostati Vabariigi Valitsuse
  20. septembri
  21. a. määrusega nr. 258 kohustatud subjektide nimekiri, mille rubriigis "Ühiskondlikud massiorganisatsioonid" on nimetatud Eesti Tuletõrjeliit ja tema organisatsioonid. Eluruumide erastamise seaduse § 3 lg. 1'1 pani Tuletõrjeühingule kui eraõiguslikule juriidilisele isikule seaduse alusel kohustuse erastada eluruum. TsÜS § 58 sätestab tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise alused. Lõike 1 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest. Eluruumide erastamiseks tuleb teha tsiviilõiguslik tehing - sõlmida eluruumi ostumüügileping. Hagi on suunatud kostja kohustamisele sõlmida eluruumi erastamise ostu-müügileping. Ühe eraõigusliku subjekti kohustamine müüa vara teisele eraõiguslikule subjetkile toimub erahuvides. Seega pole tegemist avalik-õigusliku vaidlusega, vaid eraõigusliku vaidlusega, mida lahendatakse tsiviilkohtumenetluse korras. Kuna halduskolleegium on sedalaadi vaidluste lahendamisel asunud teisele seisukohale, siis tuleb asi anda lahendamiseks erikogule. Juhindudes TsKS §-st 342 lg. 1, kolleegium m ä ä r a s: Jätta läbi vaatamata Mare Siilaku ja Aleksei Bevzi kassatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu
  22. novembri
  23. a. otsusele Mare Siilaku ja Aleksei Bevzi hagis Tallinna Tuletõrjeühingu vastu eluruumide erastamise kohustamiseks ja anda asi lahendamiseks erikogule. Eesistuja J. Odar Liikmed H. Jõks, L. Laarmaa, J. Luik, T. Vernik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.