3-2-1-34-96 MÄÄRUS Tartus,
- mail
- a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa, J. Luik, H. Jõks ja T. Vernik, kostja Tallinna Tuletõrjeühingu esindaja vandeadvokaat R. Kiviloo osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil
- aprillil
- a. hagejate esindaja vandeadvokaat Veljo Viiloli kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu
- novembri
- a. otsuse Mare Siilaku ja Aleksei Bevzi hagis Tallinna Tuletõrjeühingu vastu eluruumide erastamise kohustamiseks. Hagejad palusid kohustada Tallinna Tuletõrjeühingut erastama korterid nr. 2 ja 3 Tallinnas Jakobi
- Tallinna Linnakohtu
- augusti
- a. otsusega tunnistati Eesti Tuletõrjeliit omandireformi õigustatud subjektiks, mistõttu ta on seni keeldunud kortereid erastamast. Vabariigi Valitsuse
- septembri
- a. määrusega nr. 258 tunnistati Tuletõrjeühing erastamise kohustatud subjektiks. Tallinna Linnakohtu
- augusti
- a. otsusega jäeti hagid rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu
- novembri
- a. otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata. Hagejate esindaja esitas kassatsioonkaebuse, paludes apellatsioonikohtu otsuse tühistada materiaalõigusnormi väära kohaldamise tõttu. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
- märtsi
- a. määrusega anti asi lahendada tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule, sest apellatsioonikohtu otsust läbi vaadates leidis kolleegium, et on tekkinud põhimõttelist laadi eriarvamus tsiviil- ja halduskohtupidamise piiritlemiseks asjades, mis tulenevad eluruumide erastamisest keeldumisest. Riigikohtu halduskolleegium vaatas
- märtsil
- a. läbi haldusasja nr. 3-3-1-3-96 Uuno-Dianer Kaasikese kaebuses ETK Ehitusvalitsuse keeldumise peale eluruumide erastamisest ning leidis, et niisugune vaidlus kuulub halduskohtu pädevusse. Halduskolleegiumi määruse põhjenduste kohaselt kehtestab halduskohtumenetluse seadustiku § 4 lg. 2, et halduskohtusse võib pöörduda ka halduslepingust tuleneva või muu avalik-õigusliku vaidluse lahendamiseks. Seadus paneb eluruumide kohustatud subjektidele avalik-õigusliku ülesande - korraldada eluruumide erastamist. Eraõiguse subjektil on avalik-õiguslike ülesannete täitmise kohustus. Sellest tulenevalt on eluruumide erastamisest keeldumine avalik-õiguslik toiming ja sellest tekkiv vaidlus avalik-õiguslik vaidlus. Kaebusi sellise toimingu peale lahendab halduskohus. Tsiviilkolleegiumi kogu koosseis leidis, et vaidlused, mis tulenevad eluruumide erastamisest keeldumisest, lahendatakse tsiviilkohtumenetluse korras ja kuuluvad maa- ja linnakohtu pädevusse. Eesti Vabariigi seaduse ''Kooperatiivsete, riiklik-kooperatiivsete ja ühiskondlike organisatsioonide vara taasriigistamise ja erastamise kohta" alusel koostati Vabariigi Valitsuse
- septembri
- a. määrusega nr. 258 kohustatud subjektide nimekiri, mille rubriigis "Ühiskondlikud massiorganisatsioonid" on nimetatud Eesti Tuletõrjeliit ja tema organisatsioonid. Eluruumide erastamise seaduse § 3 lg. 1'1 pani Tuletõrjeühingule kui eraõiguslikule juriidilisele isikule seaduse alusel kohustuse erastada eluruum. TsÜS § 58 sätestab tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise alused. Lõike 1 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest. Eluruumide erastamiseks tuleb teha tsiviilõiguslik tehing - sõlmida eluruumi ostumüügileping. Hagi on suunatud kostja kohustamisele sõlmida eluruumi erastamise ostu-müügileping. Ühe eraõigusliku subjekti kohustamine müüa vara teisele eraõiguslikule subjetkile toimub erahuvides. Seega pole tegemist avalik-õigusliku vaidlusega, vaid eraõigusliku vaidlusega, mida lahendatakse tsiviilkohtumenetluse korras. Kuna halduskolleegium on sedalaadi vaidluste lahendamisel asunud teisele seisukohale, siis tuleb asi anda lahendamiseks erikogule. Juhindudes TsKS §-st 342 lg. 1, kolleegium m ä ä r a s: Jätta läbi vaatamata Mare Siilaku ja Aleksei Bevzi kassatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu
- novembri
- a. otsusele Mare Siilaku ja Aleksei Bevzi hagis Tallinna Tuletõrjeühingu vastu eluruumide erastamise kohustamiseks ja anda asi lahendamiseks erikogule. Eesistuja J. Odar Liikmed H. Jõks, L. Laarmaa, J. Luik, T. Vernik
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.