3-2-1-34-96

3-2-1-34-96 MÄÄRUS Tartus,

1. juunil
2. a. Riigikohtu haldus- ja tsiviilkolleegiumi vaheline erikogu koosseisus: eesistuja R. Maruste, liikmed H. Jõks, J. Põld, H.-K. Remmel ja T. Vernik, hagejate esindaja advokaat V. Viiloli osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil
3. juunil
4. a. Mare Siilaku ja Aleksei Bevzi esindaja vandeadvokaat Veljo Viiloli kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu
5. novembri
6. a. otsuse Mare Siilaku ja Aleksei Bevzi hagis Tallinna Tuletõrjeühingu vastu eluruumide erastamise kohustamiseks. Hagejad palusid kohustada Tallinna Tuletõrjeühingut erastama korterid nr. 2 ja 3 Tallinnas Jakobi
7. Vabariigi Valitsuse
8. septembri
9. a. määrusega nr. 258 tunnistati Tuletõrjeühing erastamise kohustatud subjektiks, kuid ta on seni keeldunud kortereid erastamast, sest Tallinna Linnakohtu
10. augusti
11. a. otsusega oli tunnistatud Eesti Tuletõrjeliit omandireformi õigustatud subjektiks, kellel on õigus tagasi saada õigusvastaselt võõrandatud vara. Tallinna Linnakohtu
12. augusti
13. a. otsusega jäeti hagid rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu
14. novembri
15. a. otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata. Hagejate esindaja esitas kassatsioonkaebuse, paludes apellatsioonikohtu otsuse tühistada materiaalõigusnormi väära kohaldamise tõttu. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
16. märtsi
17. a. määrusega lükati asja arutamine edasi ja asi anti lahendada tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule, sest apellatsioonikohtu otsust läbi vaadates leidis kolleegium, et on tekkinud põhimõttelist laadi eriarvamus tsiviil- ja halduskohtupidamise piiritlemiseks asjades, mis tulenevad eluruumide erastamisest ning sellest keeldumisest. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseisu
18. mai
19. a. määrusega jäeti kassatsioonkaebus läbi vaatamata ja asi anti lahendamiseks Riigikohtu erikogule. Tsiviilkolleegiumi kogu koosseis leidis, et vaidlused, mis tulenevad eluruumide erastamisest keeldumisest, lahendatakse tsiviilkohtumenetluse korras ja kuuluvad maa- ja linnakohtu pädevusse. Eesti Vabariigi seaduse ''Kooperatiivsete, riiklik-kooperatiivsete ja ühiskondlike organisatsioonide vara taasriigistamise ja erastamise kohta" alusel koostati Vabariigi Valitsuse
20. septembri
21. a. määrusega nr. 258 kohustatud subjektide nimekiri, mille rubriigis "Ühiskondlikud massiorganisatsioonid" on nimetatud Eesti Tuletõrjeliit ja tema organisatsioonid. Eluruumide erastamise seaduse § 3 lg 1'1 pani Tuletõrjeühingule kui eraõiguslikule juriidilisele isikule seaduse alusel kohustuse erastada eluruum. TsÜS § 58 sätestab tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise alused. Lõike 1 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest. Eluruumide erastamiseks tuleb teha tsiviilõiguslik tehing - sõlmida eluruumi ostumüügileping. Hagi on suunatud kostja kohustamisele sõlmida eluruumi erastamise ostu-müügileping. Ühe eraõigusliku subjekti kohustamine müüa vara teisele eraõiguslikule subjektile toimub erahuvides. Seega pole tegemist avalik-õigusliku vaidlusega, vaid eraõigusliku vaidlusega, mida lahendatakse tsiviilkohtumenetluse korras. Halduskolleegium oli sedalaadi asjade lahendamisel asunud seaduse tõlgendamisel teisele seisukohale. Halduskolleegiumi
22. märtsi
23. a. määruses haldusasjas nr. 3-3-1-3-96 Uuno-Dianer Kaasikese kaebuses ETK Ehitusvalitsuse keeldumise peale eluruumide erastamisest asuti seisukohale, et niisugune vaidlus kuulub halduskohtu pädevusse. Halduskolleegiumi määruse põhjenduste kohaselt kehtestab halduskohtumenetluse seadustiku § 4 lg 2, et halduskohtusse võib pöörduda ka halduslepingust tuleneva või muu avalik-õigusliku vaidluse lahendamiseks. Seadus paneb eluruumide kohustatud subjektidele avalik-õigusliku ülesande - korraldada eluruumide erastamist. Eraõiguse subjektil on avalik-õiguslike ülesannete täitmise kohustus. Sellest tulenevalt on eluruumide erastamisest keeldumine avalik-õiguslik toiming ja sellest tekkiv vaidlus avalik-õiguslik vaidlus. Kaebusi sellise toimingu peale lahendab halduskohus. Riigikohtu erikogu istungil jäi hagejate esindaja kassatsioonkaebuses toodud seisukohtade juurde ning pidas vaidlust tsiviilõiguslikuks vaidluseks. Riigikohtu erikogu leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada ning menetlus tsiviilasjas lõpetada TsKS § 218 p. 1 alusel, kuna vaidlus ei kuulu tsiviilkohtu pädevusse. Vaidlus eluruumide erastamise üle on haldusõiguslik vaidlus ning tuleb läbi vaadata halduskohtus. Eluruumide erastamise seaduse § 1 lg 1 kohaselt reguleerib eluruumide erastamise seadus suhteid, mis tekivad riigi, kohalike omavalitsuste ja teiste seadusega määratud erastamise kohustatud subjektide omandis olevate eluruumide erastamisel, määrates kindlaks erastamise objektid, subjektid, tingimused ja korra. Erikogu leidis, et eluruumide erastamise eesmärgiks on omandisuhete ümberkorraldamine, mis tulenevalt omandireformi avalik-õiguslikust sisust, toimub seadusega määratud avalik-õiguslike toimingute kaudu. Eluruumide erastamise seadusega on kohustatud subjektidele pandud avalikõiguslik kohustus eluruumide erastamiseks sõltumata sellest, kas nad on avalik-õiguslikud või eraõiguslikud isikud. Kuni ostu-müügilepingu sõlmimiseni peab kohustatud subjekt teostama mitmeid avalik-õiguslikke toiminguid. Sealhulgas on eluruumide erastamisest keeldumine avalikõiguslik toiming ja seepärast kuulub vaidlus eluruumide erastamise üle enne erastatava eluruumi ostu-müügilepingu sõlmimist halduskohtumenetluse seadustiku § 4 lg 2 kohaselt halduskohtu pädevusse, kui muu avalik-õiguslik vaidlus, sõltumata sellest, kas kohustatud subjektiks on avalikõiguslik või eraõiguslik isik. Halduskohtul on pädevus ja menetluskord vaidluste lahendamiseks, mis tulenevad avaliku võimu teostamisest. Tsiviilkohtu pädevusse kuulub vaidlus, mis tekib eluruumi ostu-müügilepingust. Kuna käesolev vaidlus kuulub halduskohtu pädevusse, siis on hagejatel võimalus esitada kaebus kostja tegevuse peale halduskohtusse. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsKS § 346 p. 3, erikogu m ä ä r a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
24. novembri
25. a. otsus Mare Siilaku ja Aleksei Bevzi hagis Tallinna Tuletõrjeühingu vastu eluruumide erastamise kohustamiseks ja lõpetada asjas tsiviilkohtumenetlus. Kassatsioonkaebus jätta läbi vaatamata. Eesistuja R. Maruste Liikmed H. Jõks, J. Põld, H.-K. Remmel, T.Vernik