3-2-1-36-96

3-2-1-36-96 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

1. märtsil
2. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik, kassaatori L. Vetemäe ja tema esindaja vandeadvokaat J. Alandi osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil
3. märtsil
4. a. Ljudmilla Vetemäe kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviil-kolleegiumi
5. novembri
6. a. otsuse AS-i Tarmeko hagis Ljudmilla Vetemäe vastu eluruumist väljatõstmiseks. Tartu Metsatööstuskoondise Tarmeko administratsiooni ja ametiühingukomitee
7. juuni
8. a. otsusega eraldati Raivo Vetemäele ühiselamus Tartus Sõbra 48 tuba nr
9. R. Vetemäe vallandati töölt
10. märtsil
11. a. TööK § 264 p. 2 alusel. R. Vetemäe lahkus ühiselamust
12. aprillil
13. a. Tema ja Ljudmilla Vetemäe abielulahutus registreeriti
14. aprillil
15. a. L Vetemäe koos alaealise lapsega elas nimetatud eluruumis edasi. Tartu Linnavalitsuse
16. juuli
17. a. korraldusega nr. 342 tunnistati see eluruum tööandja eluruumiks.
18. mail
19. a. Tartu Linnakohtule esitatud hagiavalduses palus AS Tarmeko (Tartu Metsatööstuskoondis Tarmeko õigusjärglane) ENSV elamukoodeksi (EK) § 107 lg. 2 alusel välja tõsta L. Vetemäe eluruumist Tartus Sõbra 48-309, kuna kostja ei ole kunagi olnud hagejaga töösuhetes.
20. mai
21. a. avalduses palus hageja seoses elamuseaduse kehtestamisega
22. juulist
23. a., kostja eluruumist välja tõsta ES § 36 alusel kui isiku, kes kaotas õiguse sellele eluruumile R. Vetemäe vallandamise tõttu. Tartu Linnakohtu
24. septembri
25. a. otsusega hagi rahuldati. Otsuse kohaselt on Tartus Sõbra 48309 asuv eluruum tunnistatud tööandja eluruumiks. ES § 58 kohaselt on tööandja eluruum määratud isiku majutamiseks, kes on eluruumi omaniku või tiitlipärase valdajaga töö- või teenistussuhetes. Poolte seletuste kohaselt ei ole kostja hagejaga kunagi töösuhetes olnud. Tartu Ringkonnakohus jättis linnakohtu otsuse muutmata ja L. Vetemäe apellatsioonkaebuse rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt on linnakohus asja lahendamisel õigesti kohaldanud materiaalõiguse normina elamuseaduse sätteid, sest
26. a.
27. juulist jõustunud elamuseaduse § 5 kohaselt ei tohi kedagi eluruumist välja tõsta või piirata tema poolt eluruumi kasutamise õigusi teisti kui elamuseaduse alusel ja korras. Apellant ei kuulu elamuseaduse §-s 60 lg. 4 loetletud isikute hulka, keda ei saa tööandja eluruumist välja tõsta teist eluruumi vastu andmata. Kassatsioonkaebuses palub L. Vetemäe ringkonnakohtu otsuse tühistada ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Kassaator leiab, et vastuolus ES §-ga 58 rahuldas linnavalitsus hageja taotluse vaidlusaluse eluruumi tööandja eluruumiks tunnistamise kohta, kuna selles eluruumis ei elanud isikuid, kes olnuks eluruumi omanikuga töö- või teenistussuhetes. Kohtud on ületanud haginõude piire, rakendades hageja poolt viidatud ES § 36 asemel ES § 60 sätteid, kusjuures jätnud tähelepanuta, et elamuseadus ei kuulu kohaldamisele tagasiulatuvalt. Vastustaja AS Tarmeko peab kassatsioonkaebust põhjendamatuks ning palub jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsKS § 347 lg. 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. ES § 5 kohaselt ei tohi mitte kedagi eluruumist välja tõsta või piirata tema poolt eluruumi kasutamise õigust teisiti kui käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras. Ringkonnakohus leidis põhjendatult, et otsuse tegemisel pidi linnakohus juhinduma alates
28. juulist
29. a. kehtivast elamuseadusest. Väär on aga apellatsioonikohtu järeldus, et kostja eluruumist väljatõstmise materiaalõiguslikuks aluseks on ES §
30. Tulenevalt ES §-st 68 võisid teenistuslikke eluruume ja ühiselamuid omavad või kasutavad juriidilised isikud esitada hiljemalt
31. aasta
32. juuniks asukohajärgsele kohaliku omavalitsuse organile ettepanekud nende tunnistamiseks tööandja eluruumideks vastavalt käesoleva seaduse paragrahvile
33. Osundatud paragrahvi esimese lõike tõlgendamisel on apellatsioonikohus asunud ekslikule seisukohale, et ES § 60 lg. 3 on kohaldatav ka nende üürnike suhtes, kes üürileandjaga töö- või teenistussuhetes ei ole olnud, kuid kes elavad tööandja eluruumiks tunnistatud eluruumis, kuna see eluruum on ES § 58 lg. 1 kohaselt määratud isiku majutamiseks, kes on eluruumi omaniku või tiitlipärase valdajaga töö- või teenistussuhetes. Riigikohtu tsiviilkolleegium leiab, et tööandja eluruumiks tunnistatud eluruumist ES § 60 lg. 3 alusel üürniku ning temaga koos elavate isikute väljatõstmine eeldab tööandja eluruumi üürilepingu lõpetamist või lõppemist. Ühiselamu toa nr. 309 tööandja eluruumiks tunnistamisel L. Vetemäe hagejaga töösuhetes polnud, temaga tööandja eluruumi üürilepingut sõlmitud ei ole, mistõttu teda ei saa ES § 60 kohaselt vaidlusalusest eluruumist välja tõsta. Asjakohatu on kassaatori viide ES §-le 36 kui tööandja eluruumist väljatõstmise materiaalõiguslikule alusele, kuna osundatud säte väljatõstmist ei reguleeri. Kuna asjas ei ole vaja koguda täiendavaid tõendeid või muuta neile apellatsioonikohtus antud hinnangut, teeb kassatsioonikohus vastavalt TsKS §-le 346 p. 4 uue otsuse, millegajätab AS-i Tarmeko hagi rahuldamata. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 4, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
34. novembri
35. a. otsus. Jätta AS​i Tarmeko hagi Ljudmilla Vetemäe vastu eluruumist väljatõstmiseks rahuldamata. Tagastada Ljudmilla Vetemäele
36. detsembril
37. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. Luik Liikmed L. Laarmaa, T. Vernik