← Eesti

3-2-1-43-96

3-2-1-43-96 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

  1. märtsil
  2. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa vaatas läbi avalikul kohtuistungil
  3. märtsil
  4. a. AS-i Talpak pankrotihalduri Peeter Valle kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviil-kolleegiumi
  5. novembri
  6. a. otsuse AS-i Talpak pankrotihalduri hagis Eesti Taara AS-i vastu 45 000 krooni väljamõistmiseks. Tallinna Linnakohtu otsusega tuvastati, et
  7. septembril
  8. a. esitatud pankrotiavalduse alusel kuulutati
  9. märtsil
  10. a. välja AS-i Talpak pankrot.
  11. veebruari
  12. a. lepinguga müüs RAS Eesti Taara Tudu Metsamajandi alal kuuluvate raielankide nr. 43 ja 100 ülestöötamise õiguse AS-le Talpak, kes kohustus nende eest müüjale tasuma 63 000 krooni.
  13. oktoobril
  14. a. sõlmitud lepingu kohaselt andis AS Talpak raielankide ostmise, raietööde, metsalangetamise, metsamaterjali kokkuveo ja selle eksportimisega seotud funktsioonid ning sellest tulenevad kohustused ja kulutused üle United Loggers AS-le. Selle lepingu
  15. veebruari
  16. a. lisa kohaselt anti AS-i Talpak poolt United Loggers AS-le üle RAS-lt Eesti Taara saadud raielangid nr. 43 ja
  17. Maksekorraldusega
  18. septembrist
  19. a. tasus United Loggers AS RAS-le Eesti Taara 45 000 krooni ülestöötatud puidu eest vastavalt
  20. oktoobri
  21. a. lepingu lisale
  22. veebruarist
  23. a.
  24. oktoobri
  25. a. kirjaga teatas RAS Eesti Taara AS-le Talpak viimase võlgnevuse vähendamisest 45 000 krooni, millise summa on United Loggers AS ära maksnud. Sama kirjaga teatati ka tasaarveldusest. Linnakohus rahuldas AS-i Talpak pankrotihalduri hagi: tunnistas kehtetuks AS-i Talpak ja RAS-i Eesti Taara vahelise tasaarvelduse
  26. oktoobrist
  27. a. 45 000 krooni suuruses summas ja nõudis kostjalt selle summa sisse AS-i Talpak pankrotivara hulka. Otsuse põhjenduste kohaselt tunnistab kohus PankrS § 42 lg. 2 ja 43 lg. 2 alusel kehtetuks võlgniku tehingu ja muud teod, kui need on teostatud 10 päeva jooksul enne pankrotimenetluse algust. Sel juhul eeldatakse, et võlgnik teadlikult kahjustas võlausaldajate huve. Sellest tulenevalt eeldatakse võlgniku teadlikkust võlausaldajate huvide kahjustamisest ka pankrotimenetluse ajal teostatud tegude osas. Vaidlusaluse tasaarveldusega rikkusid võlgnik ja üks võlausaldaja teadlikult teiste võlausaldajate huve. RAS-i Eesti Taara peadirektor oli AS-i Talpak juhatuse liikmena võlgniku lähikondne. Tallinna Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse ja uue otsusega jättis hagi rahuldamata. AS-lt Talpak mõisteti välja AS-i Eesti Taara kasuks 2000 krooni tasutud riigilõivu. Otsuse põhjenduste kohaselt müüs AS Talpak kostjalt ostetud raielankide ülestöötamise õiguse edasi United Loggers ASle, kes võttis üle ka AS-i Talpak kohustused, s. h. kohustuse tasuda 63 000 krooni. Järelikult toimus võla üleandmine TsK § 230 lg. 1 järgi ja tegemist oli United Loggers AS-i võlaga. Samuti ei ole kõrvalistel isikutel keelatud tasuda pankrotistunud isiku võlgu ühele võlausaldajale ja see ei too kaasa teiste võlausaldajate õigust saada osa tasutud võlast. Kassatsioonkaebuses palutakse ringkonnakohtu otsus tühistada tervikuna ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Ringkonnakohus on teinud otsuse TsK § 230 alusel, mida pole keegi taotlenud. Puudub igasugune alus seostada võlgniku viivitust käsitlevat sätet asetleidnud võla vähendamise või tasaarvestusega. AS-i Talpak ja United Loggers AS-i vahelises lepingus ja selle lisas puudub igasugune viide viimase kohustusest tasuda mingeid summasid RAS-le Eesti Taara. Lepingus ja selle lisas fikseerimata kulutused ja kohustused, s. h. 63 000 tasumine RASle Eesti Taara ei läinud üle United Loggers AS-le. Seega võlgnikul saadaolev summa on laekunud kõrvalise isiku, RAS Eesti Taara arvele, kes omandas alusetult 45 000 krooni, mille pidi saama AS Talpak. Kostjal puudus õigus nii võlgnevuse vähendamiseks kui ka tasaarvestuseks. Selle võrra on väiksem pankrotivara ning väheneb teiste võlausaldajate nõuete rahuldamise ulatus. Kostja pole taotlenud hagejalt riigilõivu väljamõistmist ja seega on kohus ületanud hagi piire, rikkudes TsKS §-i
  28. Samuti on haldur vabastatud tagasivõitmise hagides riigilõivu tasumisest. Vastustaja palub kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata jätta. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus on lõppjärelduses õige, kuid kuulub muutmisele põhjenduste osas. Hageja nõudis PankrS §-de 42, 43, 49 ja 50 alusel tehingu kehtetuks tunnistamist, millega tasaarveldati AS-i Talpak võlg RAS-i Eesti Taara ees ja tasaarveldatud 45000 krooni tagastamist. PankrS § 42 lg. 2 ja 43 lg. 1 kohaselt saab kehtetuks tunnistada võlgniku tehingut või õigustoimingut, mille alusel võlgniku vara on tema omandusest või tiitlipärasest valdusest välja läinud. Kuigi hageja pole täpsustanud millisel PankrS §-s 43 lg. 1 toodud alusel ta tehingu kehtetuks tunnistamist nõuab, eeldavad kõik toodud alused võlgniku tehingut või tegu. Võlgniku, AS Talpak tehinguks või teoks ei ole hagiavalduses toodud United Loggers AS-i poolt 45 000 krooni tasumine kostjale ja viimase poolt sellest tasumisest AS-le Talpak teatamine. Seega puudub hagis võlgniku tehing või tegu, mille järgi kostja sai 45 000 krooni ja mida PankrS § 43 alusel kehtetuks tunnistada. Kuna puudub võlgniku hagis vaidlustatud tehing, siis pole asjakohased viited võlgniku lähikondsusele. Õige on ringkonnakohtu järeldus, et 45 000 krooni osas pole tegemist tasaarvestusega. Tasaarvestada saab isikutevahelisi samaliigilisi nõudeid, millistes mõlemad pooled on teineteise suhtes nii võlausaldajaks kui võlgnikuks. Tasaarvestust reguleerivad TsK §-d 234 ja 235 ning nõuete tasaarvestust pankrotimenetluses reguleerib PankrS §
  29. oktoobri
  30. a. kirjaga pole toimunud tasaarvestust 45 000 krooni osas. Tasaarvestusest on teatatud teiste nõuete osas sama kirja teises lõigus ja neid pole vaidlustatud. Väär on ringkonnakohtu viide võla üleandmisele TsK § 230 järgi. Osundatud säte ei reguleeri ei võla üleandmist ega ülekandmist. Ringkonnakohtu poolt hagejalt kostjale 2000 krooni apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu sissenõudmine on kooskõlas TsKS §-ga 57 lg. 1, mille kohaselt poolele, kelle kasuks tehti otsus, mõistab kohus teiselt poolelt välja kõik kohtukulud, kuigi see teine pool oli vabastatud kohtukulude tasumisest riigituludesse. Apellant taotles ringkonnakohtu istungil kohtukulude jätmist hageja kanda. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 4, kolleegium o t s u s t a s: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  31. novembri
  32. a. otsus muuta põhjenduste osas ja jätta hagi rahuldamata Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuses toodud põhjustel. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tagastada AS Talpak pankrotihaldurile Peeter Vallele
  33. detsembril
  34. a. tasutud kassatsioonikautsjon 450 (nelisada viiskümmend) krooni. Eesistuja J. Odar Liikmed H. Jõks, L. Laarmaa

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.