3-2-1-46-96

3-2-1-46-96 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

1. märtsil
2. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik vaatas läbi avalikul kohtuistungil
3. märtsil
4. a. AS-i Talpak pankrotihalduri Peeter Valle kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
5. detsembri
6. a. otsuse Aktsiaseltsi Talpak pankrotihalduri hagis Riikliku Aktsiaseltsi Kommer vastu 58 502 krooni nõudmiseks.
7. märtsil
8. a. esitatud hagis palus pankrotihaldur vara tagasivõitmiseks tunnistada kehtetuks AS-i Talpak tehingud RAS-iga Kommer kogumaksumusega 58 502 krooni ja see summa kostjalt välja mõista pankrotivarasse. AS Talpak rikkus pankrotiseaduse §-de 43 lg. 1 p. 1 ja 43 lg. 2 nõudeid, teostades tehinguid kostjaga 10 päeva enne pankrotimenetluse algust ja pankrotimenetluse ajal. Tallinna Linnakohtu
9. oktoobri
10. a. otsusega jäeti hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt oli AS-i Talpak ja RAS-i Kommer vahel
11. jaanuaril
12. a. sõlmitud leping, mille kohaselt kostja kohustus AS-i Talpak kindlustama elektri ja joogiveega ning osutama muid teenuseid. AS Talpak kohustus selle eest tähtaegselt tasuma ja tegigi seda kostja poolt esitatud arvete alusel. ASi Talpak pankrot kuulutati välja
13. märtsil
14. a. Hageja ei ole tõendanud, et lepingujärgsete kohustuste täitmine oleks kahjustanud võlausaldajate huve. Apellatsioonikohus jättis linnakohtu otsuse muutmata leides, et pankrotiseaduse § 45 p. 1 kohaselt nõuab kohus sisse võlgniku tasutud võlad, kui tasumine on toimunud viimase kolme kuu jooksul enne pankrotimenetluse algust, kui seda on tehtud enne maksetähtaega. AS-i Talpak tegevus arvete tasumisel oli õiguspärane. Kassatsioonkaebuses palus pankrotihaldur apellatsioonikohtu otsuse muuta ja teha asjas uus otsus. Kohus ei käsitlenud lepingut nr. 7
15. oktoobrist
16. a., mis on sõlmitud pankrotimenetluse ajal ja seetõttu kehtetu. Lepingut nr. 7
17. jaanuarist
18. a. ei ole kohtule esitatud. Maksekorraldustega
19. ja
20. septembrist,
21. oktoobrist ja
22. novembrist
23. a. tasus AS Talpak RAS-ile Kommer 58 502 krooni. Kolm makset on toimunud enne lepingu sõlmimist ja need on fiktiivsed ning võlausaldajate huve kahjustavad. Neis ei ole märgitud, millise lepingu või arve alusel raha üle kanti. Kohus jättis analüüsimata pankrotihalduri esitatud tõendid. Apellatsioonikohus viitab PankrS §-le 45 p. 1, mida ei ole hageja taotlenud ja mille rakendamiseks pole vajadust. Vastuses kaebusele palus RAS Kommer jätta kohtuotsuse muutmata. Leping nr. 7 sõlmiti
24. jaanuaril
25. a. AS Talpak on rea aastate jooksul kasutanud oma tootmisvajadusteks majapidamisja joogivett, kanalisatsiooni, kaabel- ja telefonisidet, elektrivõrke. Need võrgud kuuluvad riigile, mille eest AS Talpak peab tasuma. Kolleegium leidis, et kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks ei ole alust. Apellatsioonikohus on õigesti märkinud, et kohtule on esitatud
26. jaanuaril
27. a. sõlmitud leping. Lepingut, mis pankrotihalduri teada sõlmiti
28. oktoobril (apellatsioonkaebuse kohaselt
29. septembril), kohtutele esitatud ei ole, mistõttu ei saanud kohus seda kohtuotsuses käsitleda. Hagi rahuldamata jättes on kohus õigesti viidanud PankrS §-le 45 p.
30. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 1, kolleegium o t s u s t a s: Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
31. detsembri
32. a. otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Eesistuja J. Luik Liikmed L. Laarmaa, T. Vernik