← Eesti

3-2-1-53-96

3-2-1-53-96 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

  1. aprillil
  2. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed P. Vaher ja T. Vernik, aktsiaseltsi ASA Kindlustus esindaja vandeadvokaat L. Glikmani osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil
  3. aprillil
  4. a. AS-i ASA Kindlustus kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  5. detsembri
  6. a. otsuse OÜ Eesti Börs hagis AS-i ASA Kindlustus vastu kindlustushüvitise 180 000 krooni nõudes. Eesti Börs kindlustas
  7. veebruaril
  8. a. sõiduauto Ford Explorer XLT registrimärk 900 AEL. Vastavalt kindlustuslepingule kohustus kostja kindlustusjuhtumi saabumisel hagejale välja maksma kindlustussumma 180 000 krooni, hageja aga kohustus tasuma kindlustusmakseid.
  9. veebruaril
  10. a. tasus hageja kostjale tema arve alusel esimese kindlustusmakse 6 373 krooni. Teise poole kindlustusmaksest, 6 373 krooni, pidi hageja tasuma
  11. augustiks
  12. a., kuid ei tasunud.
  13. augustil
  14. a. purunes kindlustatud auto liiklusõnnetuses.
  15. jaanuaril
  16. a. esitas Eesti Börs hagi ASA Kindlustuse vastu kindlustushüvitise väljamõistmiseks, kuna kostja keeldus vabatahtlikult selle väljamaksmisest, põhjendades keeldumist lepingu lõppemisega teise makseosa mittetasumise tõttu. Hageja väitel on kindlustusleping kehtiv, kuna selles puudub kokkulepe, et leping lõpeb, kui kindlustusmakse on ettenähtud tähtajal ja suuruses tasumata. Teist makseosa ei ole ta tasunud, kuna kostja on viivitanud vastava arve väljastamisega.
  17. märtsi
  18. a. otsusega jättis Tallinna Linnakohus Eesti Börsi hagi rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu
  19. mai
  20. a. otsusega linnakohtu otsus tühistati. Apellatsioonikohus tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi summas 170 627 krooni. Apellatsioonikohus arvas 180 000 kroonisest kindlustussummast maha omavastutuse 3 000 krooni ja tasumata kindlustusmakse osa 6 373 krooni. Kostjalt nõuti hageja kasuks sisse 11 637 krooni 60 senti riigilõivu ja 6 490 krooni esindajatasu katteks. Riigikohus tühistas
  21. novembri
  22. a. otsusega apellatsioonikohtu otsuse ning saatis asja uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Riigikohus leidis, et pooltevahelise kindlustuslepingu tingimuse kohaselt kehtib leping temas fikseeritud perioodi lõpuni, kui on tasutud kindlustuspreemia. Eeltoodust tuleneb üheselt, et kindlustuspreemia tasumata jätmisel leping lõpeb enne temas märgitud tähtaja lõppu. See on kooskõlas KS §-ga 23 lg. 1 p. 3, mille kohaselt kindlustusleping lõpeb lepingus ettenähtud tähtajal ja suuruses kindlustusmakse mittetasumise korral, kui lepingus on nii ette nähtud. Vaidlust pole selle üle, et kindlustusmakse teise osa pidi hageja tasuma
  23. augustiks
  24. a. Kui kindlustusmakse on tähtaja jooksul tasumata, siis eeltoodud lepingutingimuse kohaselt leping lõpeb. Riigikohus pidas põhjendamatuks hageja väidet, et kuna esimene osa kindlustusmaksest tasuti kostja arve alusel, teise makseosa tasumiseks kostja arvet ei esitanud, siis rikkus lepingut kostja ja hagejal ei olnud võimalik teha ülekannet ilma arveta. Eelnevat arve esitamise kohustust tingimuseks seatud ei olnud. Maksekorraldusega tasumine lepingu alusel on võimalik ka ilma arveta. Kuna poliisil oli märgitud, et ASA Kindlustus kindlustas sõiduki kehtivate kindlustuseeskirjade ja avalduse alusel vastavalt poliisis kokkulepitule, siis pidas Riigikohus vajalikuks lepingupoolte tegeliku tahte väljaselgitamist lepingu tõlgendamise kaudu. Asja uuel läbivaatamisel apellatsioonikohtus linnakohtu
  25. märtsi
  26. a. otsus tühistati. Apellatsioonikohus tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt. Nõutud 180 000 kroonist arvati maha hageja omavastutus 3000 krooni ja tasumata kindlustusmakse osa 6 373 krooni. Kostjalt mõisteti välja hageja kasuks 170 627 krooni kindlustuslepingu järgi, 11 637.60 krooni riigilõivu katteks ja 6490 krooni esindajatasu katteks. Apellatsioonikohtu otsuse põhjenduste kohaselt on KS § 22 lg. 1 järgi kindlustuspoliis kindlustuslepingu sõlmimist tõendav dokument. Seega tõendab kindlustuspoliis kindlustuslepingu sõlmimist selles märgitud tingimustel.
  27. veebruaril
  28. a. poolte vahel sõlmitud kindlustuspoliisist nähtub, et ASA Kindlustus kindlustas sõiduki kehtivate kindlustuseeskirjade ja avalduse alusel vastavalt poliisis kokkulepitule. Kindlustuspoliisist ei tulene, et kindlustuse üldised eeskirjad terves mahus oleks selle lahutamatuks osaks. Kindlustuspoliisi tagaküljel on valik sätteid sõidukikindlustuse üldtingimustest ning seega saavad ainult nimetatud sätted olla kohustuslikud pooltele. Nimetatud valik on esitatud kostja poolt. Poliisil esitatud sätete tekst ei kattu 12 juhul vastavate sätetega üldtingumustes. Sõidukikindlustuse üldtingimuste p. 9.3.3 kohaselt katkeb leping ennetähtaegselt, kui kindlustusvõtja ei tasu järjekordset makseosa - päevast, mis järgneb viimasele maksetähtpäevale. Sel juhul oleks leping lõppenud
  29. augustil
  30. a. ning hagejal oleks olnud võimalik taotleda lepingu taasjõustumist 14 päeva jooksul, kuna avarii toimus
  31. augustil
  32. a. KS § 23 lg. 1 p. 3 kohaselt lõpeb kindlustusleping kindlustusmakse mittetasumise korral lepingus ettenähtud tähtajal ja suuruses, kuilepingus on nii ette nähtud. Ringkonnakohus leidis, et pooled ei ole poliisis kokku leppinud lepingu ennetähtaegses lõpetamises sõidukikindlustuse üldtingimuste p. 9.3.3 kohaselt. Poolte tahteavalduse kohaselt, mis avaldub ka kindlustuspoliisist, oli ASA Kindlustuse vastutuse aeg
  33. veebruarist
  34. a. kuni
  35. veebruarini
  36. a. Üldtingimuste p. 9.2 reguleerib lepingu kehtivust ning kindlustusmakse (preemia) tasumist, kuid mitte lepingu ennetähtaegset lõpetamist ositi maksmisel makseosa mittetähtaegselt tasumisel. Hageja poolt oli tasutud
  37. veebruaril
  38. a. 6 373 krooni kindlustusmakse osana. Kassatsioonkaebuses palub ASA Kindlustus apellatsioonikohtu otsuse tühistada TsKS §-de 301 lg. 1 ja 349 lg. 1 sätete olulise rikkumise ning KS §-de 4, 19, 21 lg. 1 ja 2, 22 lg. 1 ja 3, 23 lg. 1 p. 3, 33 lg. 1 p. 1, 3 ja lg. 2 väära tõlgendamise ja kohaldamise tõttu. Kassaator leiab, et apellatsioonikohus on eiranud TsÜS § 64 lg. 3, mille kohaselt tehingut tõlgendatakse kohustatud isiku kasuks. Eesti Börs ei ole kassatsioonkaebusele vastanud. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsKS § 347 p. 1 ja 2 alusel tühistada. Rinkonnakohus on lepingu tõlgendamisel asunud õigesti seisukohale, et pooltele saavad olla kohustuslikud ainult need sõidukikindlustuse üldtingimuste sätted, millised on väljavõttena kindlustuspoliisi tagaküljel. Kindlusseadusega ei ole vastuolus poolte kokkulepe sõlmida kindlustusleping poliisile kantud üldtingimuste kohaselt. Kindlustuslepingu lahutamatuks osaks on sõltumata sellest, kas need on poliisile kantud, üldtingimuste kõik sätted siis, kui kindlustusvõtja on nendega tutvunud ning andnud allkirja nendega nõustumise kohta (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus tsiviilasjas nr. III-2/1-49/95). Apellatsioonikohus rikkus TsKS § 349 lg. 1 nõuet, jättes otsuse tegemisel arvestamata, et nimetatud sätte kohaselt on kassatsioonikohtu seisukohad seaduse tõlgendamisel asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  39. novembri
  40. a. otsuses leiti, et pooltevaheline kindlustusleping on lõppenud vastavalt lepingu tingimusele, mille kohaselt kehtib leping temas fikseeritud perioodi lõpuni eeldusel, et on tasutud kindlustuspreemia. See on kooskõlas KS §-ga 23 lg. 1 p. 3, milles sätestatakse, et lepingus ettenähtud tähtajal ja suuruses kindlustusmakse mittetasumisel leping lõpeb, kui lepingus on nii ette nähtud. Asjas ei ole vaja koguda täiendavaid tõendeid ega muuta neile apellatsioonkohtus antud hinnangut. TsKS § 346 p. 4 alusel teeb kassatsioonikohus uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Tulenevalt TsKS §-st 58 lg. 1 tuleb hagejalt välja mõista kostja kasuks tema poolt õigusabi eest Advokaadibüroole Glikman & Glikman maksekorraldusega nr. 2689 tasutud 5782 krooni. Riigikohtule esitatud maksekorraldusest nr. 189
  41. jaanuarist
  42. a. ei nähtu sellel märgitud rahasumma tasumine advokaadi abi eest, mistõttu kolleegium jätab selle tähelepanuta. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 4 kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  43. detsembri 1995.a. otsus. Jätta rahuldamata OÜ Eesti Börs hagi AS-i ASA Kindlustus vastu kindlustushüvitise 180 000 krooni nõudmiseks. Kaebus rahuldada. Välja mõista OÜ-lt Eesti Börs 5 782 (viis tuhat seitsesada kaheksakümmend kaks) krooni AS ASA Kindlustus kasuks advokaadi abi eest. Tagastada AS-le ASA Kindlustus
  44. jaanuaril
  45. a. tasutud kautsjon 5 000 (viis tuhat) krooni. Eesistuja J. Luik Liikmed P. Vaher, T. Vernik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.