← Eesti

3-2-1-55-96

3-2-1-55-96 MÄÄRUS Tartus,

  1. aprillil
  2. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa, A. "ipo"i ja tõlk L. Lombi osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil
  3. aprillil
  4. a. Aleksandr "ipo"i erikaebuse alusel Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  5. detsembri
  6. a. määruse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamata jätmises. A. "ipo"i apellatsioonkaebus Narva Linnakohtu
  7. septembri
  8. a. otsusele jäeti sama kohtu
  9. detsembri
  10. a. määrusega käiguta ja anti puuduste - apellatsioonkaebuse tõlke esitamine ja riigilõivu tasumine - kõrvaldamiseks aega kuni
  11. detsembrini
  12. a. Apellatsioonkaebus tagastati läbivaatamatult
  13. jaanuaril
  14. a., kuna riigilõiv oli tasumata ja kaebus esitati hilinemisega. Samas selgitati õigust taotleda apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Narva Linnakohtu
  15. mai
  16. a. määrusega jäeti A. "ipo"i taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt esitati kaebuse tõlge
  17. detsembril
  18. a. Kohus lubas seda seoses apellatsioonkaebuse käiguta jätmise määruse mitteõigeaegse kättesaamisega apellandi poolt. Samas leiti, et riigilõivu tasumine alles
  19. mail
  20. a. pole millegagi põhjendatud. Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium jättis linnakohtu määruse muutmata. Määruse kohaselt linnakohus aktsepteeris kaebuse tõlke hilisemat esitamist kuid leidis õigesti, et riigilõivu tasumisega viivitamine kuni
  21. maini
  22. a. pole millegagi põhjendatud. Erikaebuses peetakse ringkonnakohtu määrust ekslikuks ja palutakse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ennistada. Kaebaja väidab, et apellatsioonkaebuse käiguta jätmise määruse, millega puuduste kõrvaldamiseks kaebuses anti aega kuni
  23. detsembrini
  24. a., sai ta kätte
  25. detsembril
  26. a. Seega määratud tähtpäevaks ei olnud võimalik puudusi kõrvaldada ja uut tähtaega nende kõrvaldamiseks pole antud. Kahele avaldusele riigilõivu tasumisest vabastamise kohta pole ta üldse vastust saanud. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu määrus kuulub tühistamisele TsKS § 347 p. 2 alusel protsessiõiguse normi väära kohaldamise tõttu. TsKS §-s 285 lg. 1 kehtestatud apellatsioonkaebuse käiguta jätmine peab tagama reaalse võimaluse kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kohtud pole tuvastanud, millal saadeti A. "ipo"ile apellatsioonkaebuse käiguta jätmise määrus ja millal ta selle kätte sai. Narva Linnakohus oma
  27. mai
  28. a. määruses on möönnud selle mitteõigeaegset kättesaamist. Kui apellatsioonkaebuse käiguta jätmise määrus saadeti kohtu poolt välja hilinemisega ja apellandil ei olnudki seda võimalik kätte saada enne puuduste kõrvaldamiseks antud tähtpäeva, siis puudub tähtpäev, milleks puudused tuli kõrvaldada ja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise lahendamine on ainetu. Sellisel juhul tuleb apellandile anda tähtaeg nõuetekohase apellatsioonkaebuse esitamiseks ja vastava taotluse olemasolul võtta seisukoht riigilõivu tasumisest vabastamise osas. Kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on sisuliselt mööda lastud, siis kaalukaks põhjuseks selle ennistamisel võib olla ka kohtu mitteõiguspärane tegevus (määruse hilinemisega saatmine, riigilõivu tasumisest vabastamise taotluste lahendamatajätmine). TsKS § 43 lg. 3 kohaselt tuleb üheaegselt tähtaja ennistamise avalduse esitamisega teha ka protsessitoiming, mille tähtaeg mööda lasti. Asja materjalide juures puudub apellatsioonkaebus ja riigilõivu tasumist või sellest vabastamist tõendav dokument. Tähtaja ennistamise avalduse rahuldamine eeldab nende esitamist kohtule. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2 kolleegium m ä ä r a s: Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  29. detsembri
  30. a. määrus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Erikaebus rahuldada osaliselt. Tagastada A. "ipo"ile
  31. jaanuaril
  32. a. Hoiupanka tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. Odar Liikmed H. Jõks, L. Laarmaa

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.