Obsah (4)

§ 43§ 42§ 68§ 31

3-2-1-59-96 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 30. aprillil 1996. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik vaatas läbi avalikul kohtuistungil

§ 43lg. 1 p. 1, § 45 p. 1 ja § 68 lg. 4, Ts

ÜS § 66 lg. 2 alusel tunnistada kehtetuks ja sisse nõuda AS-lt Haapsalu KEK 125 000 krooni. Lääne Maakohus jättis hagi rahuldamata. Hageja apellatsioonkaebuse alusel tühistas ringkonnakohus maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega tunnistas kehtetuks AS-i Puito ja AS-i Haapsalu KEK vahel

1. aprillil ja
2. mail
3. a. sõlmitud tasaarvelduste kokkulepped ning nõudis sisse AS-lt Haapsalu KEK AS-i Puito kasuks 125 000 krooni ja riigilõivu 4450 krooni riigituludesse. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt
4. aprillil
5. a. ja
6. mail
7. a. sõlmitud kahepoolsed kokkulepped on tehingud. AS Puito pankrotimenetlus algas
8. juulil
9. a. tema enda avalduse alusel. Tasaarvelduste kokkulepetega oli võõrandatud võlgniku vara, milleks on ka rahalised vahendid ja kohaldamisele kuuluvad

§ 42lg.

1 ja 2 sätted. Hagetava summa suuruse osas vaidlust ei ole. Kassatsioonkaebuses palus kassaator tühistada ringkonnakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kassaator leidis, et ringkonnakohus on vääralt tõlgendanud materiaalõiguse norme. Tasaarvelduste kokkulepetega, mis tulenevalt TsK §-st 234 reguleerisid kohustise täitmise viisi, ei ole võõrandatud võlgniku vara. Need rahalised vahendid jäid võlgniku omandisse tulemata. Vara (autod) läks võlgniku omandist välja ostu-müügilepingute alusel. Neid lepinguid ei ole vaidlustatud. Vaidlusaluste kokkulepetega tasaarvestas kassaator võlausaldajana võlgniku võla laenulepingute järgi osaliselt enda võlaga võlgnikule summas 125 000 krooni ja see oli kassaatori ühepoolne tehing. Tagasivõitmine toimub

§ 43

-50 alusel, mis võimaldavad kehtetuks tunnistada võlgniku tehinguid, mitte aga võlausaldaja ühepoolseid tehinguid. Parkrotiseadus ei reguleeri tasaarvestuste tegemist enne pankrotimenetlust vaid pankrotimenetluse käigus (

§ 68lg.

1) ja pärastkokkulepete kehtuks tunnistamist jääb kassaatorile see õigus ka pankrotimenetluse käigus. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta AS-i Haapsalu KEK väited, et apellatsioonkaebuse esitas isik, kellel kaebuse enda nimel esitamise õigust ei olnud (TsKS § 279 lg. 1, § 63 ja § 83). Vastustaja leidis, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ning kaebus on põhjendamatu. Tasaarvelduste kokkulepped on iseseisvad tehingud. Haldur taotles autode müügihinna väljamõistmist, kuna võlgnik tegutses enne pankrotimenetlust ühe võlausaldaja huvides, hagi esitamise ajaks oli võlgniku tootmistegevus lõppenud ning varaks on ka rahalised vahendid. Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebus ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et

1. aprillil ja
2. mail
3. a. Puito ja Haapsalu KEK vahel sõlmitud tasaarvelduste kokkulepped on tehingud. Asjakohane ei ole kassaatori väide, et tasaarvelduste kokkulepe on ühepoolne tehing. TsK § 234 lg. 2 kohaselt on tasaarvestamiseks küllaldane ühe poole avaldus, kuid see ei tee tehingut ühepoolseks. Kahepoolsetena on pooltevahelised tehingud ka vormistatud. Pankrotiseaduse § 42 lg. 2 kohaselt tunnistab kohus tehingud ja muud teod, mille alusel võlgniku vara on tema omadusest välja läinud, §-des 43-50 sätestatud tingimustel kehtetuks. Ringkonnakohus tunnistas õigesti vaidlustatud tasaarvelduste kokkulepped kehtetuks, sest need olid tehtud ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algust, millega võlgnik teadlikult kahjustas võlausaldajate huve, tasudes selliselt oma võlga ühele võlausaldajale. Haldur, kaitstes kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve (

§ 31lg.

1) ning esinedes pankrotimenetluses võlgniku nimel hagejana (

§ 31lg.

4), oli õigustatud sisse nõudma võlga AS-lt Haapsalu KEK. Ringkonnakohus nõudis õigesti sisse AS-lt Haapsalu KEK autode müügi järgi tasumata summa 125 000 krooni. Väär on kassaatori väide, et apellatsioonkaebuse esitajal puudusid volitused kaebuse esitamiseks. Vastavalt

§-le 32 lg 1 määras kohus haldurile abilise, kelle hilisemad volitused tulenesid pankrotihalduri käskkirjast nr. 14

1. aprillist
2. a., milline oli esitatud esimese astme kohtule. Juhindudes TsKS § 346 p.1, kolleegium o t s u s t a s: Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
3. jaanuari
4. a. otsus muutmata ja AS-i Haapsalu KEK kaebus rahuldamata. Eesistuja J. Odar Liikmed L. Laarmaa, J. Luik