Obsah (7)

§ 318§ 319§ 1§ 256§ 336§ 219§ 346

3-2-1-64-96 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 15. mail 1996. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, vastustaja esindaja vandeadvokaat V. K

§ 318lg.

2 alusel protsessiõiguse normide rikkumise ja materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus lõpetas menetluse E. Antoni hagis L. Käärdi vastu vaidlusaluse elamu (nn. magasiaida) õigusvastaselt võõrandatud varaks tunnistamises, Peri Küla TSN TK

1. juuni
2. a. otsuse tühistamiseks, Põlva Küla TSN TK
3. augusti
4. a. otsuse nr. 17 tühistamiseks, sest need nõuded ei kuulu kohtu pädevusse. Ringkonnakohus jättis E. Antoni hagi L. Käärdi vastu E. Antoni omandiõiguse tunnistamiseks endise Noorte A-32 elumajale, selle elumaja väljanõudmiseks L. Käärdi valdusest ning E. Käärdi ja Peri Küla TSN TK vahel
5. mail
6. a. sõlmitud elumaja ostu-müügilepingu tühistamiseks rahuldamata. Apellatsioonikohtu otsuse kohaselt ei saa tsiviilkohtupidamise korras vaidlustada Peri ja Põlva Küla TSN täitevkomitee otsuseid, sest need on haldusorganite õigusaktid. Samuti ei kuulu linna- ja maakohtu pädevusse vara õigusvastaselt võõrandatud varaks tunnistamine, sest selleks on kehtestatud kohtuväline kord. AÕS § 80 ja 81 kaitsevad omaniku õigusi. E. Anton ei ole tunnistatud vaidlusaluse vara (nn. magasiaida) osas omandireformi õigustatud subjektiks ega selle vara omanikuks. TsÜS
7. peatüki sätete üldise mõtte kohaselt saab teiste isikute vahel sõlmitud tehingute kehtetuks tunnistamiseks hagi esitada vaid isik, kelle subjektiivseid tsiviilõigusi see tehing rikub. E. Käärdi ja Peri Küla TSN TK vahel ostu-müügilepingu sõlmimise ajal
8. mail
9. a. puudus E. Antonil õigus vaidlusalusele elamule ning seetõttu ei saanud nimetatud tehing selle sõlmimise ajal rikkuda E. Antoni subjektiivseid tsiviilõigusi. Kuna E. Anton nimetatud hoone osas omandireformi õigustatud subjektiks tunnistatud ei ole, ei saa vaidlustatud tehinguga olla kahjustatud ka tema subjektiivsed õigused omandireformi aluste seaduse järgi. Kassatsioonkaebuses palus E. Antoni esindaja A. Visse tühistada ringkonnakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Kassaator leidis, et apellatsioonikohus on valesti kohaldanud protsessiõiguse ja materiaalõiguse norme. Apellatsioonikohus ei ole apellatsioonkaebust arutanud, vaid lõpetanud

§ 319

p. 4 kohaselt asja menetluse, mistõttu kohtulahendiks pidanuks olema määrus mitte otsus.

1. augustil
2. a. jõustunud "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra" p. 22 kohaselt on isikul õigus pöörduda kohtu poole vara võõrandamise õigusvastasuse fakti kui juriidilise fakti tuvastamiseks. Seda kassaator tegi, kuid kohus jättis
3. detsembri
4. a. määrusega erimenetluse asja läbi vaatamata ning selgitas võimalust pöörduda kohtusse hagimenetluse korras, sest erimenetluses tekkis õiguslik vaidlus. Tekkinud olukorras, kus kohus asjas menetluse lõpetas, ei ole enam võimalik kohtusse pöörduda, kuna on olemas jõustunud kohtuotsus samade poolte vahel samas asjas. Kuigi E. Anton on tunnistatud õigustatud subjektiks ainult Noorte A-32 talu maade osas, on ta õigustatud subjektiks ka talu elumaja suhtes, sest seadusest ei tulene vajadust tunnistada eraldi subjetiks olemist maa ja maal asuvate hoonete osas. Vastustaja leidis, et ringkonnakohtu otsus on õige ja selle tühistamiseks ei ole alust. Kolleegiumi istungil jäi vastustaja esindaja oma esitatud vastuväidete juurde. Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus asus õigesti seisukohale, et hageja nõuete osas: 1) tühistada Peri Küla TSN TK
5. juuni
6. a. otsus vaidlusaluse elumaja peremehetu varana külanõukogu bilanssi võtmise kohta; 2) tühistada Põlva Küla TSN TK
7. augusti
8. a. otsus nr. 17 vaidlusaluse elamu registreerimise kohta kostja nimele, tuleb menetlus lõpetada, sest need nõuded ei kuulu kohtu pädevusse.

§ 1lg.

2 kohaselt mõistetakse tsiviilkohtupidamise seadustiku tähenduses tsiviilasjadena tsiviil-, perekonna- ja tööõigussuhetest tekkinud vaidlusi. Peri Küla TSN TK ja Põlva Küla TSN TK otsused on haldusorganite otsused, mida tsiviilkohtupidamise korras vaidlustada ei saa. Haldusorganite otsuseid saab vaidlustada haldusmenetluse korras. Ringkonnakohtu seisukoht, et menetlus tuleb lõpetada hageja nõudes tunnistada Noorte A-32 talu elumaja (nn. magasiait) õigusvastaselt võõrandatuks, kuna see ei kuulu kohtu pädevusse, on lõppjäreldusena õige. Omandireformi aluste seaduse § 6 lg. 1 kohaselt on vara õigusvastane võõrandamine omaniku tahte vastaselt temalt vara äravõtmine või tema panek olukorda, kus ta oli sunnitud reaalse repressiooniohu tõttu vara ära andma või maha jätma, kui normatiivaktid, mille alusel vara võõrandati, on tunnistatud ebaseaduslikeks või kui vara võõrandati ebaseaduslike otsuste alusel või ametisikute omavoli tõttu. Kui vara võõrandamise õigusvastasust või muid tõendamist vajavaid asjaolusid ei ole võimalik tõendada kirjalike tõenditega, on taotlejal õigus vastavalt õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra p.-le 22 pöörduda nimetatud faktide tõendamiseks vara asukohajärgse kohtu poole. Vara võõrandamise õigusvastasuse tõendamise lihtsustatud korra kehtestamise seaduse § 2 kohaselt, ei vaja vara võõrandamise õigusvastasus kohtulikku tõendamist, kui vara võõrandamise või peremehetuks tunnistamise otsus on Eesti Vabariigi pädevas riigi- või omavalitsusorganis tühistatud. Hageja taotles tunnistada õigusvastaseks võõrandamiseks vara äravõtmine Peri Küla TSN TK ebaseadusliku otsuse alusel ning see otsus tühistada. Peri Küla TSN TK otsuse vaidlustamine ei saa toimuda tsiviilkohtumenetluse korras ja seetõttu tuleb asjas menetlus lõpetada. Vara õigusvastase võõrandamise fakti tõendamine ebaseadusliku otsuse alusel ei ole juriidilise fakti tuvastamine ei eri- ega hagimenetluse korras.

§ 256

kohaselt tuvastab kohus juriidilise fakti ainult siis, kui avaldajal ei ole teisiti võimalik saada seda fakti tõendavat dokumenti või kui kaotatud dokumenti ei ole võimalik taastada. Kohaliku omavalitsuse organi otsuse vaidlustamiseks on ette nähtud halduskohtumenetlus. Ringkonnakohus jättis rahuldamata E. Antoni nõuded omandiõiguse tunnistamiseks vaidlusalusele elumajale (nn. magasiaidale) ja selle väljanõudmiseks L. Käärdi ebaseaduslikust valdusest, kuna hageja ei ole vaidlusaluse elamu omanik (AÕS § 80 lg. 1 ja 81) ning õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise otsustab kohaliku omavalitsuse täitevorgan [Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra (kinnit. VV 05.02.

1. a. määrusega nr. 36) p. 23]. Nende nõuete osas tulnuks aga menetlus lõpetada. Hageja taotles nende nõuete osas hagi rahuldamist omandireformi aluste seaduse sätete alusel. (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
2. detsembri
3. a. määrus nr. III-2/1-105/95). Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 2 lg. 2 kohaselt õigusvastaselt võõrandatud vara tagastatakse omandireformi aluste seaduses ja maareformi seaduses ning nendest tulenevates õigusaktides sätestatud alustel ja korras. Omandireformi käigus vara tagastamise otsustamist ei ole antud kohtu pädevusse. Nimetatud asjaolu ei anna kassatsioonikohtule alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks, kuna kohtuotsust selles osas vaidlustatud ei ole (

§ 336lg.

1). Ringkonnakohus jättis õigesti rahuldamata nõude elumaja ostu-müügilepingu tühistamiseks, kuna E. Antonit ei ole tunnistatud elumaja (nn. magasiaida) osas omandireformi õigustatud subjektiks. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Põlva maakonnakomisjoni otsusega nr. 4306

1. jaanuarist
2. a. tunnistati hageja omandireformi õigustatud subjektiks Noorte nr. A-32 talu maa 1,55 ha osas. Selle otsuse vaidlustamise kohta andmed puuduvad ning elumaja osas õigustatud subjektiks tunnistamise kohta ei ole hageja kohtule otsust esitanud. Hageja ei ole õigustatud nõudma selle varaga tehingute kehtetuks tunnistamist, mille osas ta ei ole tunnistatud õigustatud subjektiks (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
3. novembri
4. a. otsus nr. III​2/1-84/95). Lahendades asja kohtuotsusega ning lõpetades sama otsusega osade hageja nõuete osas menetluse, ei järginud apellatsioonikohus küll

§ 219

sätestatut, kuid kohtuotsuse tühistamise aluseks see protsessiõiguse normi rikkumine ei ole. Tulenevalt

§-st 58 lg. 1 kuulub hagejalt kostjale sissenõudmisele 1000 krooni advokaadi abi eest. Juhindudes

§ 346

p. 2, kolleegium o t s u s t a s: Jätta Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

1. jaanuari
2. a. otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Välja mõista Erika Antonilt 1000 (üks tuhat) krooni Laine Käärdi kasuks advokaadi abi eest. Eesistuja J. Odar Liikmed L. Laarmaa, J. Luik