3-2-1-67-96

3-2-1-67-96 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

1. mail
2. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik, kostja K. Karmavuo osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil
3. mail
4. a. Jevgeni Panovi kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
5. jaanuari
6. a. otsuse Jevgeni Panovi hagis Katerina Karmavuo vastu hüvise nõudes.
7. augustil
8. a. toimus Keila vallas Harju maakonnas Katerina Karmavuole kuuluvas talus tööõnnetus Jevgeni Panoviga, kes sai rindkere põrutuse ja roiete murru. Saadud vigastuse tõttu kaotas hageja 25 % kutsealasest töövõimest. J. Panov esitas hagi TsK § 464, TLS §-de 3, 8, 27, 28 ja Vabariigi Valitsuse
9. juuni
10. a. määrusega kinnitatud "Ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide töötajatele tööülesannete täitmisel saadud vigastuse või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise ajutise korra" punktide 1.7 ja 18 alusel ning palus kostjalt välja mõista tervisekahjustusega tekitatud kahju. Harju Maakohus rahuldas hagi
11. oktoobri
12. a. otsusega ja mõistis K. Karmavuolt J. Panovi kasuks välja ühekordselt 18 583 krooni 20 senti ja igakuiselt 881 krooni 10 senti alates
13. oktoobrist
14. a. kuni
15. maini
16. a. Maakohus leidis, et J. Panov töötas kostja juures töölepingu alusel alates maist
17. a. kuni tööõnnetuseni
18. augustil
19. a. Alguses remontis J. Panov koos K. Demidovi ja kellegi Genaga elumaja.
20. augustist
21. a. alustati hobusetalli rekonstrueerimistöid. Kohtuotsuse kohaselt kirjalikku töölepingut pooled ei sõlminud, kuid hageja tegelik tööle lubamine tööandja poolt tuleb TLS § 28 lg. 2 järgi võrdsustada töölepingu sõlmimisega. Suuliselt sõlmitud lepingul olid kõik töölepingu tunnused. Tööle asumisel esitas hageja tööraamatu. Tehtud töö eest maksis tööandja tunniarvestuse järgi igal reedel töötasu. Töid teostati tööandja materjalist ja tema töövahenditega. Tööde tegemist korraldas kostja volitusel tema isa V. "adrin. Vaidluse korral lepingu olemuse üle loetakse TLS § 8 kohaselt tööleping sõlmituks, kui väidetav tööandja ei tõenda vastupidist või kui pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu. Kohus leidis, et hagejaga sõlmitud lepingu olemust ei muutnud asjaolu, et hobusetalli rekonstrueerimine oli kokku lepitud lõpetada konkreetseks tähtajaks 24 000 krooni eest. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ning tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et hagejaga oli sõlmitud hobusetalli rekonstrueerimiseks tööettevõtuleping. Kostja isa V. "adrin ja K. Demidov leppisid kokku, et brigaad remondib talli 30 päevaga ja V. "adrin maksab selle eest 24 000 krooni. Tööaja määras brigaad ise. Tööaja arvestust pidas K. Demidov ning ühekordselt raha maksis samuti tema. Töövahendid olid enamasti brigaadi omad, remondimaterjal oli hangitud kostja poolt. TsK § 355 kohaselt ei ole aga olulise tähtsusega asjaolu, kelle materjalist töö teostatakse. Tööettevõtulepingu mustand tõendab poolte kavatsust sõlmida just selline leping ka kirjalikult. Kuna TLS § 26 lg. 1 järgi töölepingu kohustuslikud tingimused (kokkulepe tööaja, töötasu, tehtava töö ja selle keerukuse ning tööle asumise aja kohta) puudusid, siis töötas J. Panov kostja juures tööettevõtulepingu alusel K. Demidovi poolt organiseeritud brigaadi liikmena. Kassatsioonkaebuses palus J. Panov ringkonnakohtu otsuse tühistada protsessiõigusnormide rikkumise ja materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise tõttu. Kassaator leiab, et töötas talus alates
22. a. maikuust töölepingu alusel. Tööandja ei ole temaga töölepingu kehtivuse ajal sõlminud mingit uut lepingut ning ta ei ole andnud nõusolekut töölepingu tingimuste muutmiseks. Vastustaja palus jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb vastavalt TsKS §-le 347 p. 2 tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Apellatsioonikohtu otsusest nähtuvalt on nõustutud maakohtu poolt tuvastatuga, et tööandja poolt hageja tegelik tööle lubamine
23. a. mais tuleb TLS § 28 lg. 2 järgi võrdsustada töölepingu sõlmimisega. Pooltevahelise lepingu olemuse määramisel võttis ringkonnakohus aga aluseks üksnes hageja töötamise alates
24. augustist
25. a. talli rekonstrueerimisel, leides, et pooltel puudusid töölepingule iseloomulikud suhted. Apellatsioonikohus asus seisukohale, et J. Panov töötas kostja juures tööettevõtulepingu (TsK § 355) alusel. Nimetatud järelduse tegemisel jättis ringkonnakohus otsuses märkimata asjaolud, millised kinnitavad
26. a. maikuus hagejaga sõlmitud töölepingu lõppemist, lõpetamist või muutmist (TLS §-d 59 lg. 5 ja 70) enne hageja hobusetalli rekonstrueerimistöödele asumist, rikkudes sellega TsKS § 232 lg. 4 sätteid. Meelevaldne on ringkonnakohtu seisukoht, et tööettevõtulepingu mustand tõendab poolte kavatsust sõlmida selline leping ka kirjalikult, kuna mustandi kohaselt kuulunuks leping sõlmimisele K. Demidovi ja V. "adrini vahel. Asjas ei ole tuvastatud hageja poolt K. Demidovile volituste andmine tema nimel tööandjaga läbirääkimiste pidamiseks ning lepingu sõlmimiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb apellatsioonikohtul anda hinnang pooltevaheliseleõigussuhtele (kas töölepinguline või tsiviilõiguslik, tööettevõtulepingul põhinev suhe), alates hageja tallu tööleasumisest mais
27. a. ning kas need suhted hageja asumisel talli rekonstrueerimistöödele kestsid või need suhted lõppesid, lõpetati või neid muudeti enne
28. augustit
29. a. ning vastavalt sellele asi lahendada. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2, kolleegium o t s u s t a s: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
30. jaanuari
31. a. otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Jevgeni Panovile tasutud kassatsioonikautsjon 250 (kakssada viiskümmend) krooni 10 senti. Eesistuja J. Luik Liikmed L. Laarmaa, T. Vernik