3-2-1-73-96 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,
- mail
- a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, kostja esindaja vandeadvokaat I. Koolmeistri osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil
- mail
- a. AS-i Daniel kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviil-kolleegiumi
- veebruari
- a. otsuse Maire Tätte hagis AS-i Daniel vastu 20 000 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja
- augustil
- a. kostjaga kokkuleppe, mille järgi hageja pidi ostma kostjale kuuluva majavalduse Tartu maakonnas Mäksa vallas Kaarlimõisa külas. Hageja tasus kostjale ettemaksuna 20 000 krooni. Kokkulepitud ajal, s.o.
- augustil
- a. elamu ostu-müügi lepingu sõlmimist ei toimunud, sest kostjal ei olnud korras selleks vajalikud dokumendid. Kuna kostja keeldus nimetatud summat tagastamast, siis taotles hageja TsK § 212 alusel kostjalt tema kasuks 20 000 krooni väljamõistmist. Tartu Linnakohus, juhindudes TsK §-dest 46 ja 212 lg. 1, mõistis AS-lt Daniel Maire Tätte kasuks välja 20 000 krooni, asudes seisukohale, et hageja poolt kostjale kokkuleppe sõlmimisel makstud 20 000 krooni ei ole käsiraha TsK § 212 mõttes. Ringkonnakohus muutis linnakohtu otsust osaliselt hagi rahuldamise põhjenduste osas. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on linnakohus õigesti asunud seisukohale, et hageja poolt
- augustil
- a. kostjale tasutud rahasummat 20 000 krooni ei saa käsitada käsirahana TsK § 212 lg. 1 mõttes. Tulenevalt TsK § 212 lg. 1 mõttest saab käsiraha anda juba tekkinud lepingulise kohustise täitmise tagamiseks, mitte aga lepingu sõlmimise tagamiseks tulevikus. Poolte
- augusti
- a. kokkuleppest tuleneb otseselt, et 20 000 krooni tasus hageja just ostu-müügi lepingu järgneva sõlmimise tagamiseks. AS Daniel leidis apellatsioonkaebuses, et
- augustil
- a. sõlmitud kokkuleppe puhul on tegemist iseseisva lepinguga, mis ei ole majavalduse ostu-müügi lepinguks TsK § 244 järgi. Käsirahaga elamu ostu-müügi lepingu tagamisel on oluline, et see ostu-müügi leping oleks juba sõlmitud ja teostatud seaduses ettenähtud vormis. Selline käsitus on kooskõlas TsK §de 212 lg. 1 ja 242 lg. 1 mõttega. AÕS RakS § 13 lg. 4 kohaselt pidi ehitise võõrandamise tehing olema notariaalselt tõestatud. Hageja tasutud 20 000 krooni muutunuks käsirahaks TsK § 212 tähenduses üksnes sel juhul, kui pooled sõlminuks hiljem notariaalses vormis majavalduse ostu-müügi lepingu. Pooled ostumüügi lepingut ei sõlminud ja ei leppinud kokku selles, et lepingu sõlmimata jätmisel jääb ettemaks maja müüjale. Ringkonnakohus leidis, et linnakohus on hageja nõude rahuldamisel viidanud ebaõigesti TsK § 212 lg.
- Hageja nõude faktiliseks aluseks on TsK § 477 lg. 1 ja
- Vastavalt TsK §-le 477 lg. 1 on isik, kes ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud alusteta omandas vara teise arvel, kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. Sama paragrahvi
- lõike kohaselt on isik, kes seaduse või tehinguga kindlaksmääratud alusteta omandas vara teise arvel, või kui alus, mille järgi vara omandati, hiljem ära langeb, kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. Kostja omandas hageja poolt tasutud 20 000 krooni küll poolte kokkuleppega, kuna pooled selles kokkuleppes märgitud ostumüügi lepingut kindlaksmääratud ajal, s.o.
- augustil
- a. ei sõlminud, siis poolte kokkuleppe eesmärgi äralangemisega langes ära ka õiguslik alus hagejalt saadud raha omandamiseks. Kassatsioonkaebuses palub AS Daniel ringkonnakohtu otsuse muuta ja teha uus otsus. Kassaator leiab, et kohtud hindasid valesti
- augusti
- a. kokkuleppes väljendatud poolte tahet, mistõttu asusid ekslikule seisukohale käsirahaga elamu ostu-müügi lepingu tagamise kohta. Ebaõige hinnangu tõttu tõlgendasid kohtud vääralt TsK § 212 sätteid, millega välistasid võimaluse tagada käsirahaga poolte kokkuleppest tulenevat kohustust elamu ostu-müügi lepingu sõlmimiseks. Kohtud jätsid tähelepanuta, et M. Tätte ei täitnud kokkulepet elamu ostu-müügi lepingu sõlmimiseks
- augustil
- a., mistõttu saabusid TsK §-s 213 ettenähtud tagajärjed. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks ei ole alust. Põhjendamatud on kassaatori väited kohtute poolt
- augusti
- a. poolte kokkuleppe ja TsK § 212 väära tõlgendamise kohta. Nimetatud kokkuleppe kohaselt on AS Daniel kätte saanud käsirahana M. Tättelt 20 000 krooni ning kohustub seetõttu müüma M. Tättele AS-le Daniel kuuluva majavalduse 50 000 krooni eest, mõlemapoolse kohustusega sõlmida notariaalne ostu-müügi leping hiljemalt
- augustil
- a. Kokkuleppest tuleneb, et 20 000 krooni anti käsirahana. Vastavalt TsK §-le 212 loetakse käsirahaks rahasumma, mille üks kokkuleppivatest pooltest annab temalt lepingu järgi tasumisele kuuluvate maksete arvel teisele poole lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks. Ringkonakohus märgib õigesti, et käsirahaks muutunuks see rahasumma seaduse nõuetele vastava elamu ostu-müügi lepingu sõlmimisel. Alusetu on kassaatori väide, et käsirahaga saab tagada lepingu sõlmimise kohustust. TsK §-st 212 lg. 1 tulenevalt on käsiraha üheks tunnuseks rahasumma andmine lepingu järgi tasumisele kuuluvate maksete arvel. Elamu ostusumma kuulub tasumisele ostu-müügi lepingu, mitte aga selle lepingu sõlmimise kokkuleppe järgi. Ringkonnakohus kvalifitseeris õigesti hageja nõude aluse TsK § 477 lg. 1 järgi. Nimetatud sätte kohaselt on isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandas vara teise arvel, kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. Ekslik on aga ringkonnakohtu seisukoht viitega TsK §-le 477 lg. 2 kostja poolt vara omandamisele poolte kokkuleppega kindlaksmääratud alusel ning selle aluse äralangemisele ostu-müügi lepingu sõlmimata jäämise tõttu. Rahasumma omandamiseks kostjal alus puudus. AS-le Daniel antud rahasumma ei olnud käsiraha TsK § 212 lg. 1 mõttes, kuna ostu-müügi lepingut ei sõlmitud. Ka ei sisalda poolte
- augusti
- a. kokkulepe tingimust, et M. Tätte poolt majavalduse ostu-müügi lepingu sõlmimata jätmisel jääb tasutud 20 000 krooni AS-le Daniel. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 1, kolleegium o t s u s t a s: Jätta Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
- veebruari
- a. otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Eesistuja J. Odar Liikmed L. Laarmaa, J. Luik
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.