3-2-1-86-96

3-2-1-86-96 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

1. juunil
2. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, RAS-i Termak esindaja vandeadvokaat J. Tedderi osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil
3. juunil
4. a. RAS-i Termak kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
5. märtsi
6. a. otsuse Alfrit Aberuti hagis RAS-i Termak vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja hüvise nõudes. Hageja töötas RAS-s Termak
7. juulil
8. a. ja
9. jaanuaril
10. a. määramata ajaks sõlmitud töölepingute alusel kiirabiautode kolonnis
11. liigi autojuhina Tallinnas ja Harju maakonnas.
12. juulil
13. a. lõpetas kostja hagejaga töölepingud TLS § 86 p. 4 alusel ametikohale mittevastavuse tõttu. Hagiavalduses palus A. Aberut tunnistada töölepingute lõpetamine ebaseaduslikuks ning mõista kostjalt välja hüvitus kuue kuu keskmise palga ulatuses - 14 230 krooni 20 senti. Tööle ennistamisest hageja loobus. Hageja leidis, et on töötanud kiirabiauto juhina alates
14. juulist
15. a. ning täitnud töökohustusi korralikult. Ka ei ole kostja toonud mingeid konkreetseid asjaolusid, miks hageja ei vasta peale 15 aastast töötamist enam kiirabiauto juhi ametikohale. Tallinna Linnakohus jättis hagi rahuldamata. Otsuse kohaselt võib tööandja töölepingu TLS § 86 p. 4 alusel lõpetada, kui töötaja ei tule oma tööülesannete täitmisega toime ebapiisava tööoskuse või tervise tõttu. Töötaja kutseoskusi hindab tööandja. Hagejale pakutud teisest tööst ta keeldus. Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse, tunnistas töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 14 230 krooni 20 senti ja riigilõivu. Apellatsioonikohus leidis, et tööandja ei ole esitanud kaalukaid põhjendusi hageja kutseoskuste tõttu tööle mittevastavuse kohta. Hageja on töötanud kiirabiauto juhina 15 aastat, tal on juhiluba ning asjas ei ole esitatud fakte tööoskuste puudumise kohta. Töötaja tervise vastavus tehtavale tööle määratakse TLS § 101 lg. 3 kohaselt kindlaks arsti otsusega. Selline arsti otsus hageja mittevastavuse kohta asjas puudub. Kassatsioonkaebuses palus RAS Termak tühistada ringkonnakohtu otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Kassaator leiab, et apellatsioonikohus on vääralt kohaldanud materiaalõigusnormi. Ka on kohus jätnud tõenditele hinnangu andmata. Vastustaja ei nõustu kaebusega ning leidis, et apellatsioonikohtu otsus on õige. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsKS § 347 p. 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära tõlgendamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Töölepingu lõpetamisel TLS § 86 p. 4 alusel tugines tööandja Tallinna Kiirabi peaarsti
16. juuni
17. a. kirjale, mille kohaselt mõned autojuhid, sealhulgas ka A. Aberut, ei ole suutelised töötama kiirabiauto juhtidena ja
18. a. juulis koostatud kiirabi arstide kirjas esitatud põhjendustele A. Aberuti mittevastavusest kiirabiautojuhi tööle. Apellatsioonikohus ei ole nimetatud asjaolusid hinnanud ega otsuses märkinud, miks esitatud põhjendusi A. Aberuti tehtavale tööle mittevastavuse kohta ei loe kohus piisavateks, rikkudes sellega TsKS § 232 lg. 4 sätteid. Apellatsioonikohtu seisukoht, et TLS § 86 p. 4 alusel saab töölepingu lõpetada üksnes tööoskuse puudumist tõendavatele konkreetsetele faktidele tuginedes, ei ole õige. TLS §-st 101 lg. 3 tulenevalt on tööandjal õigus hinnata töötaja kutseoskuse vastavust ametikohale või tehtavale tööle. Millised asjaolud näitavad, et töötaja võimed, teadmised, oskused ja vilumused ei vasta tehtavale tööle, on tööandja määrata. Seadusest ei tulene, et tööandja peaks fikseerima töötaja iga konkreetse tööle mittevastavuse juhtumi ning seda fakti kinnitavad tõendid. Seega peab tööandja vaidluse korral tõendama üksnes nende asjaolude esinemist, milliste tõttu ei vasta töötaja tehtavale tööle. Ainult töötaja tervise vastavus tehtavale tööle määratakse kindlaks arsti otsusega (TLS § 101 lg. 3). Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
19. märtsi
20. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada RAS-le Termak
21. aprillil
22. a. tasutud kassatsioonikautsjon 1423 (üks tuhat nelisada kakskümmend kolm) krooni. Eesistuja J. Luik Liikmed H. Jõks, T. Vernik