3-2-1-93-96

3-2-1-93-96 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

1. septembril
2. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik, hageja M.Särme ja tema esindaja vandeadvokaat J. Tedderi ning kostja L. Tkat"jova ja tema esindaja vandeadvokaat N. Lausmaa osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil
3. septembril
4. a. Ludmilla Tkat"jova kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu
5. aprilli
6. a. otsuse Meik Särme hagis Ludmilla Tkat"jova ja Aleksei Samofalovi vastu eluruumi üürilepingu lõpeatmiseks ja eluruumist väljatõstmiseks. Tallinna Linnavalitsuse
7. juuni
8. a. määruse nr. 164 alusel tagastati
9. juulil
10. a. Meik Särmele ja Arda Kullerkupule õigusvastaselt võõrandatud hooned Tallinnas Muru
11. Omandi kasutamise korra määrasid omanikud kokkuleppeliselt.
12. aastal oli Tallinna Linna RSN Täitevkomitee tunnistanud eluruumi Muru 16-3 avariipinnaks. Seal elanud Aleksei Samofalovi perekond sai uue korteri Tallinnas Raua 1-
14. septembril
15. a. sõlmiti Nõmme Elamuekspluatatsioonivalitsuse ja Aleksei Samofalovi tütre Ludmilla Tkat"jova (sünd. Samofalova) vahel üürileping Muru 16-3 2-toalise korteri kasutamiseks. Tallinna Politseiprefektuuri Nõmme politseijaoskonna teatise kohaselt elab L. Tkat"jova ajutiselt oma vanemate korteris Tallinnas Raua 1-
17. oktoobril
18. a. esitatud hagis palus Meik Särme elamuseaduse §-de 4 lg. 1 ja 2, 54 lg. 1 p.-de1 ja 2 ning 51 lg. 1 p. 2 alusel L. Tkat"jova ja A. Samofalovi eluruumist Muru 16-3 välja tõsta ning L. Tkat"jovaga üürilepingu lõpetada. Hagiavalduse kohaselt ei ela L. Tkat"jova Muru 16-3 korteris, kuid seal elab endiselt A. Samofalov, kes on keeldunud sõlmimast üürilepingut ja kandmast kohustusi eluruumi kasutamise eest. Kohtuistungil
19. novembril
20. a. täpsustas hageja hagi alust, paludes hagi rahuldada ES §-de 4 lg. 1 ja 2, 53 ja 54 lg. 1 p. 1 ja 2 alusel. Tallinna Linnakohtu
21. jaanuari
22. a. otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohus leidis, et hagi ei ole küllaldaselt tõendatud. L. Tkat"jova elab ajutiselt Tallinnas Raua 1-67 oma vanemate korteris, sest ta ei ole vaidlusaluses korteris saanud elada mõjuvatel põhjustel. Vaidlusalune korter on avariiline ja nõrga tervisega väikelapsega elamiseks kõlbmatu. Varemsõlmitud üürileping kehtib ka uue omaniku M. Särme suhtes. L. Tkat"jova on üüri ja kommunaalmakseid tasunud Nõmme EEV-le ja hagejale. Üürivõlgnevust ei ole olnud. Kohus leidis, et ei ole veenvalt tõendatud, et vaidlusaluses korteris elaks allüürnikuna A. Samofalov, kes ise on seletanud, et ta käib seda korterit vaid hooldamas. Tallinna Ringkonnakohtu
23. aprilli
24. a. otsusega tühistati osaliselt linnakohtu otsus ning sõnastati see uuesti. L. Tkat"jovaga sõlmitud üürileping loeti lõppenuks ES § 53 alusel. Hagi jäeti rahuldamata A. Samofalovi väljatõstmiseks Muru 16-3 korterist. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hageja täielikult tõendanud hagi alust L. Tkat"jovaga üürilepingu lõpetamiseks ES § 53 järgi (üürilepingu ennetähtaegne lõpetamine üürniku algatusel) ja selles osas on võimalik teha uus otsus. TsÜS § 21 lg. 1 kohaselt loetakse isiku elukohaks koht, kus ta alaliselt või peamiselt elab. Lastepolikliiniku ja politseijaoskonna teatiste kohaselt elab L. Tkat"jova oma vanemate 3-toalises korteris Raua 1-
25. Ka tunnistajad ja L. Tkat"jova ise on kinnitanud, et ta elab vaidlusaluses korteris vaid suviti. L. Tkat"jova on ka seletanud, et ta elab oma abikaasa 2toalises korteris Lasnamäel. Seega on L. Tkat"joval olnud pikaajaliselt teine alaline elukoht, kus tal on paremad elamistingimused. Apellatsioonikohus leidis, et linnakohus jättis põhjendatult hagi rahuldamata ES § 54 lg. 1 p. 1 ja 2 alusel (üürilepingu ennetähtaegne lõpetamine üürile andja algatusel, kui on tasumata korteriüür või kommunaalteenused või korter on antud allüürile kehtivat korda rikkudes). Linnakohtu otsus oli selles osas piisavalt motiveeritud. Hageja ei ole aga usaldusväärselt tõendanud, et A. Samofalov elab vaidlusaluses eluruumis, mistõttu puudub õiguslik alus tema väljatõstmiseks ja hagi on tema suhtes jäetud põhjendatult rahuldamata. Kassatsioonkaebuses palus L. Tkat"jova apellatsioonikohtu otsuse tühistada osas, millega loeti temaga sõlmitud üürileping lõppenuks ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja leidis, et ES § 6 kohaselt on omanik kohustatud tagama talle kuuluva eluruumi korrashoiu. Omandireformi aluste seaduse § 12 lg. 4 kohaselt ei kuulu elamu tagastamisele, kui omanik keeldub enda kanda võtmast kõiki elamu suhtes varem kehtinud kohustusi. Hageja teadis elamut tagasi saades, et ta peab tagama üürnikele normaalsed elamistingimused, kuid ei ole midagi selleks teinud, et kostjal oleks võimalik korteris elada. Seega on kostja avariilisest korterist ära olnud mõjuvatel põhjustel. Apellatsioonikohus jättis üürniku õigused kaitseta ja omaniku kohustused tähelepanuta ning rakendas seetõttu materiaalõigusnormi valesti. Vastuses kassatsioonkaebusele leidis M. Särme, et apellatsioonikohtu otsus on õige. Üürnikul on alati õigus valida endale meelepärane eluruum ning lõpetada üürileping, kui ta alaliselt asub elama mujale. Seda on kostja teinudki, asudeselama kõigi mugavustega korterisse Tallinna kesklinnas. Kohus on sellele õigusliku hinnangu andnud ning hagi põhjendatult rahuldanud. Kassatsioonkaebuse viide omandireformi aluste seadusele ei ole asjakohane, sest vaidluse sisuks ei olnud elamu tagastamine hagejale, vaid üürilepingu lõpetamine. Kolleegiumi istungil palusid kostja ja tema esindaja kohtuotsuse tühistada osas, millega üürileping loeti lõppenuks. Hageja ja tema esindaja palusid jätta kohtuotsuse muutmata. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks ei ole alust. ES § 53 sätestab üürilepingu ennetähtaegse lõpetamise üürniku algatusel, mille kohaselt on üürnikul õigus igal ajal eluruumi üürileping lõpetada ja lahkumise korral alatiseks elama teise kohta loetakse üürileping lõppenuks alates lahkumise päevast. Apellatsioonikohus on esitatud tõendeid kogumis hinnates tulnud õigesti järeldusele, et üürnikul L. Tkat"joval on teine alatine elukoht, mistõttu vaidlusaluse eluruumi üürileping tuleb lugeda lõppenuks. Kohus ei ole materiaalõigusnormi ebaõigesti kohaldanud. Kassatsioonkaebuse väitega, et hageja ei remontinud ära tema korterit ja seetõttu oli kostja korterist ära mõjuvatel põhjustel, ei ole ümber lükatud tõsiasja, et kostja asus alatiselt elama teise kohta. Elamuseadus ei seo alatist elama asumist teise elukohta põhjustega, miks seda tehti. Oluline on see, et üürileping loetakse lõppenuks, kui üürnik asus alatiseks elama teise elukohta. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 1, kolleegium o t s u s t a s: Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
26. aprilli
27. a. otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Eesistuja J. Luik Liikmed L. Laarmaa, T. Vernik