3-2-1-100-96 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 27. septembril 1996. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik vaatas läbi avalikul kohtuistung

itas R. Mölder Tallinna Linnakohtusse hagi U. Mölderi ja H. Lompi vastu vaidlusalusest eluruumist väljatõstmiseks. 28. märtsil 1995. a.

itatud täiendava avaldusega muutis hageja hagi alust, paludes mõlemad kostjad eluruumist välja tõsta

§ 53ja 54 lg.

1 p. 1 ja 3 alusel.

1. aprillil
2. a. täpsustas hageja veelkord hagi alust ja

et, paludes tunnistada üürileping vaidlusalusele eluruumile kostjate osas lõppenuks, põhjendades nõuet sellega, et H. Lomp ei ole korteris päevagi elanud ega maksnud üüri. U. Mölder lahkus korterist

1. a., hiljem viibis seal aegajalt, kuid
2. a. lahkus ta korterist lõplikult, võttes kaasa kõik isiklikud asjad.
3. novembril
4. a.

itas U. Mölder vastuhagi ning palus tunnistada tema õigust vaidlusalusele eluruumile ja kohustada hagejat mitte tegema talle takistusi eluruumi kasutamisel. Vastuhagi kohaselt ei ole U. Mölder asunud teise kohta elama, vaid on korterist lahkunud ajutiselt väljakannatamatu olukorra tõttu. U. Mölderi isiklikud asjad on vaidlusaluses eluruumis, kuhu ta ei pääse, sest R. Mölder on ukseluku vahetanud. 4. jaanuari 1996. a. otsusega ja 15. veebruari 1996. a. täiendava otsusega rahuldas linnakohus hagi ning jättis vastuhagi rahuldamata. Kohus tunnistas

§ 36ja § 53 alusel eluruumi üürilepingu U.

Mölderi ja H. Lompi osas lõppenuks seoses nende lahkumisega elama alatiseks teise kohta. U. Mölder ja H. Lomp

itasid apellatsioonkaebused, milles palusid linnakohtu otsuse tühistada. Ringkonnakohus jättis linnakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on kohus küll rikkunud TsKS §-i 246 lg. 2, kuid see ei saa TsKS § 318 lg. 2 mõtte kohaselt olla aluseks sisult õige kohtuotsuse tühistamisele. Täiendava otsuse vastuhagi rahuldamata jätmise kohta tegi linnakohus kooskõlas TsKS § 238 lg. 1 p. 1. Kuna hagi rahuldamine välistab vastuhagi rahuldamise ja vastupidi, on põhiotsuse põhjendus käsitletav ka täiendava otsuse põhjendusena. H. Lomp on alaliselt vaidlusalusest eluruumist lahkunud.

§ 53

mõtte kohaselt ei oma õiguslikku tähendust, millisel motiivil alatiseks teise kohta elama lahkuti. Linnakohtu otsus U. Mölderi suhtes üürilepingu lõppemise kohta seoses alatiselt teise kohta elama asumisega on samuti piisavalt põhjendatud. Tunnistajate ütlused ei tõenda, et U. Mölder ei oleks vaidlusalusest eluruumist alatiseks lahkunud. Kriminaalasja arutamisel Tallinna Linnakohtus nimetas ta oma elukohaks Tartu maakond Puhja vald Kaimi küla. Kassatsioonkaebuses palus H. Lomp tühistada ringkonnakohtu otsuse materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja protsessiõiguse normi rikkumise tõttu ning asjas menetluse lõpetada. Kassaator leidis, et üürilepingu ennetähtaegne lõpetamine

§ 53alusel saab olla vaid üürniku vaba tahe.

Samuti ei tulene

§ 53

mõttest, et kohus võiks üürniku taotlusel tunnistada üürilepingu ennetähtaegselt lõpetatuks teise üürniku suhtes. Ringkonnakohus on vääralt kohaldanud TsKS § 318 lg. 2 sätteid -

1. jaanuaril
2. a. kassaatorile linnakohtust kätteantud kohtuotsuse ärakirjas oli faktivigu ning see erines toimikusse õmmeldud kohtuotsusest, millel veel
3. jaanuaril
4. a. puudusid kaasistujate allkirjad. TsKS § 237 lg. 1 kohaselt ei saa pärast otsuse avalikku kuulutamist seda enam tühistada või muuta. Kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused parandatakse määrusega, kuid kohus asendas ühe otsuse teisega. Kassatsioonkaebuses palus U. Mölder tühistada ringkonnakohtu otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Kassaator leidis, et kohus on vääralt tõlgendanud ja kohaldanud materiaalõiguse normi. Tõendatud pole, et kassaator oleks soovinud eluruumist alatiseks lahkuda. Üürilepingu lõpetamine

§ 53

alusel saab olla vaid üürniku vaba tahe ning kohus ei või ühe üürniku taotlusel tunnistada üürilepingut teise üürniku suhtes lõppenuks. Vastustaja leidis, et kohtuotsuse tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus andis õige hinnangu linnakohtu poolt protsessiõiguse normide rikkumisele. Kolleegium leidis, et kohtuotsus tuleb tühistada TsKS § 347 p. 1 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Kohus tunnistas Tallinnas Kivila 11-37 eluruumi üürilepingu H. Lompi ja U. Mölderi suhtes lõppenuks seoses nende lahkumisega elama alatiseks teise kohta

§ 36ja 53 alusel.

Kohus jättis seejuures tähelepanuta, et

§ 53

, mille kohaselt on üürnikul temaga koos elavate perekonnaliikmete kirjalikul nõusolekul õigus igal ajal eluruumi üürileping lõpetada, teatades sellest üürile andjale vähemalt kolm kuud ette, sätestab üürilepingu ennetähtaegse lõpetamise alused üürniku algatusel. Üürniku ja temaga koos elavate perekonnaliikmete lahkumise korral alatiseks elama teise kohta loetakse eluruumi üürileping lõppenuks alatiseks lahkumise päevast. Üürnik ja temaga koos elavad perekonnaliikmed kasutavad üürnikuga võrdselt kõiki õigusi ja kannavad kõiki kohustusi, mis tulenevad üürilepingust. Samasugused õigused ja kohustused on isikutel, kes lakkasid olemast üürniku perekonnaliikmed kuid elavad üürnikuga koos (

§ 36). Kohtud on käsitlenud üürnikuna hagejat.

Üürilepingu mõistest (

§ 28) tulenevalt on üürilepingu poolteks üürnik ja üürile andja.

Asjaolu, et üürniku perekonnaliige või isik, kes lakkas olemast üürniku perekonnaliige, lahkus korterist, ei anna üürnikule alust

§ 53

järgi seada kahtluse alla praeguse või endise perekonnaliikme õigust korterit kasutada. Tulenevalt

§-st 53 on üürilepingu ennetähtaegne lõpetamine üürniku õigus ja seda üürile andja ees. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

1. mai
2. a. otsus ja asi saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Kassatsioonkaebused rahuldada. Tagastada Heiki Lompile
3. juunil
4. a. tasutud kautsjon 340 (kolmsada nelikümmend) krooni ja advokaadibüroole AS Siiri Schneider
5. juunil
6. a. tasutud kautsjon 340 (kolmsada nelikümmend) krooni. Eesistuja J. Odar Liikmed L. Laarmaa, J. Luik