indaja vandeadvokaat Leonid Jakersoni kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
itatud hagis palus Jelena Baranova Aleksandr Baranovi välja tõsta eluruumist Tallinnas Linnamäe tee 25-64, kuna kostja ei ela vaidlusaluses eluruumis ning asus 1991. a. jaanuarikuus elama oma uue abikaasa juurde Tallinnas Akadeemia tee 60-73. Hagi
itati
§-de 25 ja 23 lg. 1 p. 3 alusel ning kostja paluti eluruumist välja tõsta kui endine perekonnaliige, kes ei kasuta eluruumi sihipäraselt, s.o. elamiseks. Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et vaidlusalune eluruum on poolte abieluline ühisvara ning kostjal on sellele korterile kaasomaniku õigused. Kostja leidis, et ta on hageja endine perekonnaliige, mistõttu teda ei saa
Hageja tegi võimatuks kooselu vaidlusaluses eluruumis ja kostjal pole seal võimalik elada, sest ta on uuesti abiellunud. Linnakohus rahuldas hagi. Kohus leidis, et vaidlus tuleb lahendada elamuseaduse sätete alusel kui eluruumi kasutamisest tulenev vaidlus. Kostja on hageja endine abikaasa, s.o. hageja kui elamuühistu liikme endine perekonnaliige, kellel on elamuseaduse mõtte kohaselt samasugused õigused ja kohustused kui perekonnaliikmel. Kohus pidas tõendatuks, et kostja ei ela vaidlusaluses eluruumis vähemalt alates 1991. a. jaanuarikuust. Seega ei kasuta kostja korterit sihipäraselt, mis on tema väljatõstmise aluseks
§-de 23 lg. 1 p. 3 ja 25 alusel. Kostja vastuväiteid hageja poolt talle eluruumi kasutamisel takistuste tegemise ja korteri lahkuvahetamise variantide pakkumise kohta hagejale, pidas kohus paljasõnalisteks. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlusalune eluruum abikaasade ühisvara kahel põhjusel: 1) poolte abielu lahutati 4. mail 1990. a. ja kohtuotsusega abikaasade ühisvara ei jagatud ning vara jagamiseks hagi
itamise üldine kolmeaastane tähtaeg on möödunud; 2)
1 kohaselt on elamuühistu mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on anda oma liikme valdusse eluruum omaette korterina elamuühistule kuuluvas elamus ning elamuühistu liikmed ei ole nende valduses olevate korterite omanikud. Tulenevalt
1 ja ÜS § 28 redaktsioonist ei kuulu elamuühistu liikmele mitte osamaks, vaid osamaksu tagasinõude õigus pärast ühistust lahkumist või sealt väljaarvamist. Ühistu liikmete osamaksud on ühistu vara. Seetõttu ei kuulu rakendamisele kaasomandiõigust reguleerivad asjaõigusseaduse sätted. Tallinna Ringkonnakohus jättis A. Baranovi apellatsioonkaebuse rahuldamata ja linnakohtu otsuse muutmata, leides, et linnakohtu otsus on küllaldaselt põhjendatud ja neid põhjendusi ja seisukohti saab käsitleda apellatsioonikohtu omadena. Antud vaidluses ei kuulu kohaldamisele asjaõigusseaduse sätted, vaid elamuseaduse normid. Kumbki pool ei ole vaidlusaluse korteri omanik. Kassatsioonkaebuses palus kostja
indaja apellatsioonikohtu otsuse tühistada. Apellatsioonikohus ei põhjendanud, miks ta jätab tähelepanuta kõik apellatsioonkaebuse väited, andmata neile juriidilist hinnangut.
Kostja ei ole hageja perekonnaliige, vaid endine perekonnaliige. Kohus rakendas seda sätet endise perekonnaliikme suhtes, laiendades
subjektide ringi.
sätestab, et mitte kedagi ei tohi eluruumist välja tõsta või piirata tema poolt eluruumi kasutamise õigust teisiti kui seaduses sätestatud alustel ja korras. Kuigi perekonnaliikme ja endise perekonnaliikme õiguslik seisund on sarnane, ei võinud kohus kostjalt ära võtta eluruumi kasutamise õigust seaduse analoogia alusel. Kassaator leidis, et kohus tõlgendas vääralt
sätteid, kui otsustas, et kostja ei kasuta eluruumi sihipäraselt seetõttu, et on asunud elama teise kohta. See ei ole eluruumi mittesihipärane kasutamine, vaid eluruumist äraolek. Eluruumist ajutine äraolek ei ole kostja väljatõstmise aluseks. Kassaator ei pea õigeks kohtu järeldust, et vaidluses eluruumi kasutamise üle ei kohaldata perekonnaseaduse ja asjaõigusseaduse norme. Need seadused on elamuõiguslikus vaidluses kohaldatavad üldnormidena. Seadustes on sõna "osamaks" kasutatud erinevates tähendustes mõnedel juhtudel osamaks kui sissemaks, mis muutub ühistu omandiks, ja mõnedel juhtudel osamaks kui sissemaks, mis muutub varaliste ja isiklike õiguste kogumiks. Viimases tähenduses on osamaks liikme omand (või liikme ja tema abikaasa ühisomand). Ka kohus leidis, et osamaks on poolte ühisomand ja selle jagamiseks hagi
itamise üldine kolmeaastane tähtaeg on mööda lastud. Kohus jättis seejuures tähelepanuta, et pooled ei olnud
itanud ühisvara jagamise nõuet. Kassaator leidis, et kohtuotsus pole täidetav, sest isikut, kes korteris ei ela, ei saa ka välja tõsta. Aga hagi eluruumi kasutamise õiguse kaotanuks tunnistamiseks ei olnud
itatud. Vastuses kassatsioonkaebusele leidis hageja, et kohtuotsus on õige. Kolleegium leidis, et kohtuotsus tuleb tühistada materiaalõigusnormide väära kohaldamise ja tõlgendamise ning protsessiõigusnormi rikkumise tõttu. TsKS § 228 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Kui apellatsioonikohus jätab
imese astme kohtuotsuse muutmata, ei pea apellatsioonikohus kordama oma otsuses
imese astme kohtu põhjendusi (TsKS § 313 lg 2). Tallinna Ringkonnakohus leidis, et linnakohtu otsus on küllaldaselt põhjendatud ja
imese astme kohtu põhjendusi ei pea enam kordama. Apellatsioonikohus jättis tähelepanuta, et apellatsioonkaebuses vaidlustati materiaalõigusnormide ebaõige kohaldamine ja tõlgendamine linnakohtu otsuses. Ringkonnakohtu otsus ei ole seaduslik, kui ühelegi seadusele viitamata väidetakse, et käesolevas vaidluses ei kuulu kohaldamisele asjaõigusseaduse sätted, vaid elamuseaduse normid ja et kumbki pool ei ole vaidlusaluse korteri omanik. Oma lakoonilised seisukohad jättis ringkonnakohus põhjendamata, millega eiras TsKS §-des 228 ja 232 kohtuotsusele
itatavaid nõudeid.
kohaselt võib elamuühistu liikme perekonnaliikme kohtu korras korterist välja tõsta teist eluruumi vastu andmata, kui ta ei kasuta eluruumi sihipäraselt. Ringkonnakohus nõustus linnakohtu seisukohaga, et kostja tuleb korterist välja tõsta, kuna ta seal ei ela, s.o. ei kasuta korterit sihipäraselt. Kohtute selline seisukoht ei ole õige. Eluruumid on sihipäraselt kasutatud, kui neis elatakse. Vaidlusaluses elamuühistule kuuluvas korteris elab hageja oma tütrega seega kasutatakse korterit sihipäraselt. Kostja lahkumist teise elukohta ei saa tõlgendada eelmise eluruumi mittesihipärase kasutamisena. Kui kostja eluruumi ei kasuta, siis ta seda ka ei kasuta. Vastuoluline on kohtute seisukoht, et korterit mittekasutades seda ikkagi kasutatakse, kuid mittesihipäraselt. Asjakohane on kassaatori väide, et isikut, kes korteris ei ela, ei saa sealt ka välja tõsta. Kuna kohtud tõlgendasid vääralt
§-de 25 ja 23 lg. 1 p. 3 sätteid, siis ei ole seaduslikku alust kostja väljatõstmiseks eluruumist ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Linnakohus nentis fakti, et kostja on elamuühistu liikme endine perekonnaliige, kuid jättis määratlemata kostja elamuõigusliku seisundi vaidlusaluses elamuühistu korteris. Hageja on elamuühistu liige ja tal on liikme õigused ja kohustused. Väär on kohtu väide, et endisel perekonnaliikmel, kes ei ole elamuühistu liige, on samasugused õigused ja kohustused kui ühistu liikmest perekonnaliikmel. Kohus leidis, et see tuleneb elamuseaduse mõttest, kuid ei viidanud, millistes elamuseaduse paragrahvides see mõte võiks kirjas olla. PkS § 14 lg. 1 kohaselt on abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara. AÕS § 30 lg. 1 kohaselt on varaks isikule kuuluvad asjad, rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Linnakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et abikaasade ühisvaraks ei ole korter ega osamaks elamuühistus, sest need kuuluvad elamuühistule ja abikaasade ühisvaraks võib olla osamaksu tagasinõude õigus, kui ühistu liige ühistust lahkub või ta sealt välja arvatakse. Sellest tulenevalt jääb abikaasade ühisvara jagamisel osamaksu tagasinõude õigus vaid sellele abikaasale, kes on elamuühistu liige. Teine abikaasa võib nõuda kompensatsiooni abikaasalt, kellele jäi osamaksu tagasinõude õigus. Selline vaidlus on aga abikaasade ühisvara jagamise vaidlus, mis eluruumist väljatõstmise vaidluses lahendamisele ei kuulu. Samuti ei oma käesolevas vaidluses tähtsust, kas abikaasade ühisvara jagamise nõue on aegunud või mitte. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 4, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 26. aprilli 1996. a. otsus. Jätta rahuldamata Jelena Baranova hagi Aleksandr Baranovi vastu eluruumist väljatõstmiseks. Tagastada Aleksandr Baranovile 27. mail 1996. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. Luik Liikmed L. Laarmaa, T. Vernik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.