§-de 66 ja 70 alusel, sest rendilepinguga on varjatud teisi tehinguid. Eluruumi omaniku ja üürniku vahelisi suhteid ei saa reguleerida rendilepinguga vaid üürilepinguga ja vaidlusalusel rendilepingul on ostu-müügilepingu tunnused. Hageja palus tunnistada kehtetuks eluruumi eraldamise, eluruumi orderi ja selle alusel toimunud kostja sissekirjutuse, kuna orderi taotlemise ja väljaandmisega ning eluruumi eraldamisega rikuti ES § 8 lg. 1 p. 1 ja 2 sätteid, milles määratletakse kohaliku omavalitsuse organite võimkond elamusuhete reguleerimisel, s.o. eluruumi vajavate isikute arvestuse ja eluruumide andmise korra kehtestamine. Kostja esitas vastuhagi ES §-de 4, 5, 28 , 29, 30 ja 31 alusel nõudega kohustada hagejaid sõlmima temaga kui eluruumi faktilise kasutajaga üürileping Soo 20-31 eluruumi kasutamiseks, sest ta elab korteris seaduslikul alusel ning tasub korteri eest üüri ja kommunaalmakseid. Järva Maakohtu 12. veebruari 1996. a. otsusega rahuldati hagi osaliselt ning tunnistati eluruumi rendileping tühiseks ja kehtetuks algusest peale, sest see tehing oli seadusega vastuolus. Rahuldamata jäeti nõue tunnistada kehtetuks T. Lajalile välja antud eluruumi order ja selle alusel toimunud sissekirjutus. Kohus kohustas AS-i Paide KEK ning AS-i Halda sõlmima T. Lajaliga eluruumi Soo 20-31 kasutamiseks kirjaliku üürilepingu. Kohus juhindus
§-st 66 ja ES §-dest 4, 5, 28, 29, 30 ja
alusel (teeseldud tehing) koos
§-st 66 (tühine tehing) tulenevate tagajärgedega. Maakohus tunnistas ekslikult kehtetuks rendilepingu
alusel, sest tühine tehing on kehtetu algusest peale ja kohtul ei ole alust ega ka vajadust sellise tehingu kehtetuks tunnistamiseks. Ringkonnakohus leidis, et hageja poolt esitatud nõue ei kuulu seetõttu rahuldamisele, et
§-id 66 ja 70 ei ole üheaegselt kohaldatavad. Mõlemad paragrahvid on kohaldatavad tühise tehingu suhtes küll, kuid tehingu tühisuse erinevatest põhjustest tulenevalt on tagajärjed erinevad.
alusel on teeseldud tehing tühine, kuid siis kohaldatakse varjatud tehingu suhtes selle tehingu kohta käivaid sätteid. Ringkonnakohus leidis, et haginõudest lähtuvalt kuuluks kohaldamisele ostu-müügilepingu kohta käivad sätted, kuid hageja ei ole seda taotlenud. Ringkonnakohus leidis, et eluruumi tagastamise nõue rendilepingu tühisuse tõttu ei kuulu rahuldamisele, sest omandiõigus eluruumile Paides Soo tn. 20-31 ei ole üle läinud T. Lajalile, eluruum kuulub endiselt hagejale. T. Lajal ei asustanud eluruumi rendilepingu alusel, vaid orderi alusel. Seega oli hageja nõue kahepoolseks restitutsiooniks põhjendamatu. Maakohus tuvastas õigesti, et eluruumi kasutamise õiguslikuks aluseks on ES § 4 kohaselt kirjalik üürileping. ES § 5 alusel ei tohi eluruumist kedagi välja tõsta või piirata tema poolt eluruumi kasutamise õigust teisiti kui elamuseaduses sätestatud alustel ja korras. Kostja vastu ei ole esitatud hagi eluruumi faktilise kasutamise lõpetamiseks ega eluruumist väljatõstmiseks. Otsuse põhjenduste kohaselt pidanuks maakohusmenetluse eluruumi orderi ja sissekirjutuse kehtetuks tunnistamiseks lõpetama TsKS § 218 p. 1 alusel, aga mitte hagi rahuldamata jätma, sest see vaidlus ei kuulu tsiviilkohtu pädevusse. Eluruumi eraldamine, orderi väljaandmine ja sissekirjutuse tegemine on haldusõiguslikud toimingud ning neid saab vaidlustada üksnes halduskohtus. Ringkonnakohus leidis, et T. Lajali poolt esitatud vastuhagi, milles nõuti eluruumi üürilepingu sõlmimist, ei kuulu rahuldamisele. Elamuseadus ei sätesta üürile andja kohustust üürilepingu sõlmimiseks.
1 ja 3 kohaselt on tehingus oluline isiku tahe. Tahteavaldus peab vastama isiku vabalt kujunenud tegelikule tahtele. Sellest tulenevalt ei saa kostjat ilma seadusliku aluseta kohustada lepingut sõlmima. ES § 28 sätestab üürilepingu mõiste ja asjaolud, milles pooled peavad kokku leppima. T. Lajal ei ole hagiavalduses osundanud, millistel tingimustel ta üürilepingu sõlmimist taotleb ja millisest seadusest tulenevalt. Viidatud ES § 4 lg 1 peab eluruumide kasutamise õiguslikeks alusteks omandiõigust eluruumile, liikmelisust elamukooperatiivis, eluruumi üürilepingut või muud seaduses ettenähtud alust. T. Lajal ei ole esitanud hagi, milles taotleks õiguse tunnustamist eluruumi Soo tn. 20-31 kasutamiseks. Kassatsioonkaebuses palus Paide KEK-i esindaja tühistada apellatsioonikohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata hagi rendilepingu kehtetuks tunnistamiseks. Pooled on tunnistanud, et rendileping on tühine ja kehtetu. Ka apellatsioonikohus nendib, et rendileping on tühine, kuid ei tunnista seda. Sellega on kohtulahendi formuleering loonud õigusliku vaakumi, mis ei lase omanikul edaspidi kaitsta oma õigusi ja nõuda vara välja võõrast ebaseaduslikust valdusest. Apellatsioonikohus tugines
§-le 70 lg 3, mis käsitleb seaduste kohaldamist varjatud tehingutele. Paide KEK pole nõudnud ostu-müügilepingu täitmist, sest eluruumi müümise õigus tekkis hagejal alles pärast vaidlustatava rendilepingu kehtivusaja lõppemist. Seega tuleb rendilepingu tühistamisel arvestada ka
Apellatsioonikohus tõlgendas vääralt materiaalõiguse norme. Vastuses kassatsioonkaebusele leidis T. Lajal, et rendileping ei oma käesolevas asjas mingit tähtsust, sest ta elab vaidlusaluses korteris orderi ja sissekirjutuse alusel, aga mitte rendilepingu alusel. Kolleegiumi istungil palusid T. Lajal ja tema esindaja advokaat S. Must jätta kohtuotsuse muutmata. Kolleegium leidis, et materiaalõigusnormi väära kohaldamise tõttu tuleb apellatsioonikohtu otsus tühistada osas, millega hagi rendilepingu kehtetuks tunnistamiseks jäeti rahuldamata. Hagis taotleti rendilepingu kehtetuks tunnistamist
alusel koos
§-st 66 tulenevate tagajärgedega. Kolleegium leidis, et
§-le 70 ei ole kohaldatavad
§-i 66 tagajärjed ja seda järgmistel põhjustel.
kohaselt on tehing tühine, kui see on vastuolus seadusega, põhiseadusliku korra või heade kommetega. Tühine tehing on kehtetu algusest peale ja seda ei pea täitma. Tühise tehingu järgi saadu peavad pooled tagastama, selle võimatuse korral aga hüvitama saadu rahas. Eeltoodud paragrahv on üldsäte igasuguse seaduse nõuetele, põhiseadusliku korra või heade kommetega vastuolus oleva tehingu kehtetuks tunnistamise jaoks. Seda sätet kohaldatakse alati, kui puudub erisäte ühe või teise seaduse nõuetele mittevastava konkreetse tehingu kehtetuks tunnistamiseks. Seda normi ei saa kohaldada siis, kui vaieldavat õigussuhet reguleerib mõni erisäte näiteks teeseldud tehingute suhtes kohaldatav
. Põhjus on selles, et nende sätete kohaldamisel on võimalikud erinevad tagajärjed.
kohaselt on teeseldud tehing see tehing, mille pooled on teinud teise tehingu mida tegelikult teha taheti, varjamiseks. Tehing, mida tegelikult teha taheti, on varjatud tehing. Teeseldud tehing on tühine. Varjatud tehingu suhtes kohaldatakse varjatava tehingu kohta käivaid sätteid. Apellatsioonikohus leidis, et haginõudest lähtuvalt tuleks kohaldada ostu-müügilepingu kohta käivaid sätteid. Kui kohus nii leidis, siis ta ka ühtlasi tunnustas, et eluruumi rendileping oli teeseldud tehing ja ostu-müügileping varjatud tehing. Kui apellatsioonikohus nii leidis, siis pidanuks ka vaidluse lahendama varjatud tehingu(te) suhtes kohaldatavate seadusesätete alusel. Vale on apellatsioonikohtu järeldus, et siis peab hageja esitama uue nõude varjatud tehingu vaidlustamiseks. Hageja ei pea midagi rohkem nõudma, sest teeseldud tehing, mille kehtetust taotleti, sisaldab endas varjatud tehingu - järelikult taotletigi varjatud tehingu kehtetuks tunnistamist, sest teeseldud tehing on seaduse järgi tühine niikuinii.
toob kaasa varjatud tehingust tulenevad tagajärjed sõltuvalt sellest, kas varjatud tehing oli tühine või mitte. Vaidluse lahendamisel tuleb silmas pidada, et varjatud tehing(ud) tehti
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.