3-2-1-104-96

3-2-1-104-96 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

1. oktoobril
2. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik, pankrotihalduri esindaja vandeadvokaat A. Rüütli osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil
3. septembril
4. a. Aivo Haavapuu kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
5. aprilli
6. a. otsuse Aivo Haavapuu hagis pankrotihaldur Heiko Viksi vastu vara välistamiseks pankrotivarast.
7. novembri
8. a. otsusega kuulutas Hiiu Maakohus välja Leedi Haavapuu pankroti. Pankrotihalduriks nimetati Heiko Viks. Pankrotiteade ilmus
9. novembril
10. a. Rahva Hääles ja
11. novembril Riigi Teataja Lisas nr. 51/
13. jaanuaril
14. a. esitas Aivo Haavapuu Hiiu Maakohtusse hagi pankrotihalduri H. Viksi vastu vara välistamiseks pankrotivarast. Hagiavalduse kohaselt arestiti, kirjutati üles ja osaliselt viidi pankrotimenetluses ka ära nii hageja lahusvara kui ka hageja ja L. Haavapuu abikaasade ühisvara. A. Haavapuu avalduse pankrotihaldurile tema vara välistamiseks pankrotivarast oli haldur jätnud rahuldamata. A. Haavapuu palus välistada pankrotivarast tema enne abielu ostetud varana radioola maksumusega 800 krooni, televiisori 1500 krooni, sektsioonkapi 500 krooni ja vaiba 500 krooni. Samuti palus hageja välistada pankrotivarast 1/2 mõttelist osa pooleliolevast individuaalelamust maksumusega 240 000 krooni, teleri 5000 krooni, telefoni 700 krooni, kohvimasina 200 krooni ja pehme mööbli 1000 krooni. Avalduse kohaselt võttis L. Haavapuu laenu oma esimesest abielust sündinud poja Roman Krooni jaoks ning ei ole laenu eest oma perekonnale midagi soetanud.
15. detsembri
16. a. otsusega rahuldas maakohus hagi ja välistas pankrotivarast avalduses nimetatud vara. Kohtukuluna advokaaditasu 2000 krooni jättis kohus pankrotihalduri kanda. Otsuse kohaselt ei ole hageja hagi esitamise tähtaega mööda lasknud. Ühe abikaasa kohustise järgi pööratakse APK § 26 lg. 2 kohaselt sissenõue ainult tema isiklikus omandis olevale varale ning abikaasad vastutavad nende ühisomandis oleva varaga kui kohus tuvastab, et kohustise järgi saadu on kasutatud kogu perekonna huvides. Tõendatud ei ole, et Tallinna Panga Haapsalu filiaalist võetud laenu oleks kasutatud kogu perekonna huvides. Laenu kasutas R. Kroon. R. Krooni ja L. Haavapuu vahel on sõlmitud laenuleping. Pankrotihalduri apellatsioonkaebuse alusel tühistas ringkonnakohus maakohtu otsuse ning tegi uue otsuse, millega A. Haavapuu hagi jäeti rahuldamata. Apellatsioonikohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. A. Haavapuu esitas hagi temale ja L. Haavapuule kui abikaasadele kuuluva ühisvara (televiisori, telefoni, kohvimasina, pehme mööbli ja 1/2 mõttelise osa elamust) välistamiseks L. Haavapuu pankrotivarast. Pankrotiseaduse § 53 lg. 1 alusel tagastatakse vara välistamisel võlgniku valdusest teistele isikutele kuuluv vara. Apellatsioonikohus leidis, et A. Haavapuu ei ole tõendanud ka ülejäänud asjade (televiisori, radioola ja sektsioonkapi) kuulumist talle. Nii tugines maakohus oma otsuses nimetatud esemete kohta tunnistaja L. Matti ütlustele, millised on aga ebamäärased ega anna alust väita, et A. Haavapuu oleks enne abiellumist soetanud just need esemed, mis nüüdseks on arvatud pankrotivara hulka. Pealegi kinnitas L. Haavapuu
17. novembril
18. a. kohtule antud pankrotivõlgniku vandes, et arestitud vara kuulub talle;
19. septembri
20. a. akti kohaselt olid ka vaidlusalused esemed pankrotimenetluse käigus kohtu
21. augusti
22. a. vara arestimise määruse alusel üles kirjutatud. Lisaks sellele kinnitas A. Haavapuu
23. novembril
24. a. maakohtule esitatud avalduses (pankrotiasjas), et L. Haavapuu pankrotimenetluses arestitud varad on soetatud abielu ajal ja kuuluvad seeläbi ka talle, sellest tulenevalt ei saa need varad samaaegselt kuuluda hagejale lahusvarana. A. Haavapuu palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada materiaalõiguse normi väära tõlgendamise tõttu. Kassaatori väidetel on abikaasade ühisvara jagatud kokkuleppel, mida kinnitas kohtus ka L. Haavapuu. PankrS § 52 lg. 2 järgi on kohustatud kohtusse ühisvara jagamiseks hagi esitama pankrotihaldur. Sama seaduse § 53 seda vara omanikult, kellele see vara kuulub ühisomanduse alusel ei nõua. Kassaator on seisukohal, et temal kui poole ühisvara omanikul, on õigus vastavalt AÕS §-le 80, 81 oma osa välja nõuda. Arusaamatu on apellatsioonikohtu seisukoht, et varem kohtukorras jagamata pooleliolevast elamust ei saa välistada 1/2 mõttelist osa. Pankrotihaldur leiab, et ringkonnakohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks alus puudub. Pankrotivõlgnik on kinnitanud võlgniku vandega pankrotivara kuulumist talle. Seetõttu puudus halduril alus ja vajadus esitada hagi võlgnikule kuuluva osa väljanõudmiseks ühisest omandist. Ühisvara osa välistamine pankrotivarast PankrS § 53 lg. 2 alusel ei ole võimalik. Hagejal oli õigus esitada hagi PankrS § 52 lg. 3 alusel võlgniku vastu ühisvara jagamiseks, kaasates halduri kolmanda isikuna. Vara välistamine eeldab vara kuulumist teisele isikule. Käesoleval juhul kuulub vara ka võlgnikule, mistõttu välistamine ei ole võimalik. Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Apellatsioonikohus on õigesti asunud seisukohale, et PankrS § 53 lg. 1 alusel tagastatakse vara välistamisel võlgniku valdusest teistele isikutele kuuluv vara. Samal alusel pankrotivarast võlgniku abikaasale kuuluva ühisvara osa välistamine ei ole võimalik. AÕS § 70 lg. 4 kohaselt on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Seega kuulub abikaasade ühisvara samaaegselt nii võlgnikule kui ka tema abikaasale. Ühisvara jagamist pankrotimenetluses reguleerib PankrS §
25. Tulenevalt PankrS §-st 52 lg. 2 võib haldur esitada kahe kuu jooksul pankrotiteate ilmumise päevast arvates kohtusse hagi abikaasade ühisvara jagamiseks, nõudes välja võlgniku osa ühisomandist. Kui haldur ei esita selleks tähtajaks avaldust, võib PankrS § 52 lg. 3 alusel seda teha võlgnik ise järgneva kuu jooksul, teatades sellest haldurile, kellel on õigus osaleda kolmanda isikuna. Kolleegium on seisukohal, et sel juhul kui abikaasade ühisvara on üle antud pankrotihaldurile ja see on arvatud pankrotivara hulka (PankrS § 54 lg. 1), kuid varaline kohustus, millega seoses ühe abikaasa pankrot välja kuulutati, ei olnud võetud perekonna huvides (PkS § 20 lg. 1 ja 2), on võlgniku abikaasal õigus samadel tingimustel võlgnikuga esitada kohtusse hagi ühisvara jagamiseks PankrS § 52 lg. 3 alusel. Kassatsioonkaebuse väide, et see ühisvara on jagatud poolte kokkuleppel, mida apellatsioonikohus arvesse ei võtnud, ei ole asjakohane. Hiiu Maakohtule esitatud hagiavalduses taotles O. Teras temale kuuluva abikaasade ühisvara osa ja tema lahusvara välistamist pankrotivarast. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 1, kolleegium o t s u s t a s: Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
26. aprilli
27. a. otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Eesistuja J. Luik Liikmed L. Laarmaa, T. Vernik