Obsah (5)

§ 291§ 301§ 42§ 285§ 3

3-2-1-109-96 MÄÄRUS Tartus, 10. oktoobril 1996. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik, kassaatori esindaja vandeadvokaat A. Raigi ja vastustaja

§ 291lg.

1 kohaselt on apellatsioonikohtul õigus määrata tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks kui tegemist on teise astme kohtu poolt leitud vigadega, mitte aga esimese astme kohtu poolt tuvastatud ja apellandi poolt kõrvaldamata puudustega.

§ 301lg.

1 kohaselt saab ringkonnakohus kontrollida esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust vaid kaebuse ja vastuväidete piires, kuid AS Bonman ei taotlenud erikaebuses puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja pikendamist või võimaluse andmist tasuda riigilõiv mõnel muul viisil. Seega on ringkonnakohus teinud iseseisva otsustuse, mis väljus kaebuse piiridest. Apellatsioonikohtu määrusega rahuldati erikaebus tingimuslikult, mis on nii formaal-juriidiliselt kui sisult vastuolus

§-i 292 lg. 1 p. 1 ning juriidilise terminiga "jätta rahuldamata". Kostja palus jätta erikaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata. Kohus ei ole rikkunud

§-de 285 lg. 2 ja 301 lg. 1 nõudeid. Tsiviilkohtupidamise seadustik ei keela kohtu initsiatiivil tähtaja pikendamist (§ 42) või uue tähtaja andmist kõrvaldamata puuduste kõrvaldamiseks (§ 291 lg. 1). Samuti ei ole keelatud erikaebuse rahuldamata jätmine ja tähtaja andmine riigilõivu tasumiseks. Kolleegiumi istungil jäi hageja esindaja kaebuses toodud väidete juurde ning palus kaebuse rahuldada. Kostja esindaja leidis, et määrus on seaduslik ja põhjendatud. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu määruse tühistamiseks puudub alus.

§ 42kohaselt võib kohtu määratud tähtaega kohus pikendada.

Ringkonnakohtu määruse kohaselt linnakohtu määrus apellatsioonkaebuse käiguta jätmises on seaduslik, põhjendatud ja piisavalt motiveeritud. Apellatsioonikohus pikendas apellatsioonkaebuse puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaega. Tulenevalt

§ 285lg.

1 on apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumata jätmisel puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmise õigus esimese astme kohtul, kuid apellatsioonikohtu tähtaja pikendamine ei olnud vastuolus tsiviilkohtupidamise üldise põhimõttega, mis tuleneb

§ 3lg.

2, mille kohaselt tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tsiviilasjade õige ja võimalikult kiire läbivaatamine ning lahendamine. Linnakohtu määruses antud tähtaeg oli apellatsioonikohtu lahendi tegemise ajaks möödas. Õige on hageja väide, et

§ 291lg.

1 kuulub kohaldamisele kui teise astme kohus leiab apellatsioonkaebuses täiendavalt puudusi, kuid kassaator on jätnud tähelepanuta, et AS Bonmani esitatud apellatsioonkaebus ei olnud veel jõudnud apellatsioonikohtu menetlusse ja ringkonnakohus erikaebuse lahendamisel nimetatud sätet ei kohaldanud. Kaebuse väide, et apellatsioonikohus rikkus

§ 301lg.

1 sätteid, ei ole õige. Erikaebuses palus AS Bonman anda temale võimalus edasi kaevata esimese astme kohtu otsusele. Seega sisaldas erikaebus taotlust pärast kohtu poolt puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja möödumist võimaluse andmist riigilõivu tasumiseks. Juhindudes

§-st 346 p. 1, kolleegium m ä ä r a s: Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

1. juuni
2. a. määrus muutmata ja erikaebus rahuldamata. Eesistuja J. Luik Liikmed L. Laarmaa, T. Vernik