3-2-1-130-96

3-2-1-130-96 MÄÄRUS Tartus,

1. detsembril
2. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, B. Lille esindaja vandeadvokaat T. Bekkeri osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil
3. detsembril
4. a. Birgit Lille erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
5. septembri
6. a. määruse Birgit Lille hagis AS-i Hansapank ja Marko Neppi vastu vara arestist vabastamiseks.
7. novembril 1995 arestis Keskuurimisbüroo uurimisosakonna uurija kriminaalmenetluse koodeksi § 146 alusel Marko Neppi vara. Vara arestiti Hansapanga poolt kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi tagamiseks. Uurija määruse alusel kirjutati
8. novembril
9. a. M. Neppi varana üles sõiduauto BMW, mis protokolli kohaselt on registreeritud B. Lille nimele. Birgit Lille hagi alusel, mille ta esitas AS-i Hansapank ja Marko Nepi vastu, vabastas Tallinna Linnakohus
10. mai
11. a. otsusega sõiduauto arestist ja mõistis hageja kasuks AS-lt Hansapank välja 5040 kr. kohtukulude katteks. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
12. septembri
13. a. määrusega linnakohtu otsuse ja lõpetas asja menetluse TsKS § 218 alusel. Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium leidis, et vaidlusaluse vara arestis uurija kriminaalmenetluses KrMK § 146 alusel. Sama koodeksi § 182 lg. 1 kohaselt võib isik, kes uurija tegevusega ei nõustu, kaevata selle peale prokurörile. KrMK § 181 lg. 2 kohaselt esitatakse pärast kriminaalasja kohtusse saatmist kõik taotlused ja kaebused asjas vahetult kohtule, seega kriminaalasja läbivaatavale kohtule. Vara arestimise peale võib seepärast edasi kaevata samuti kriminaalmenetluses selleks seadusega ettenähtud korras. Asi ei kuulu kohtu pädevusse tsiviilkohtupidamise korras. Kohtumääruse peale esitas erikaebuse hageja B. Lille esindaja vandeadvokaat T. Bekker. Kaebuse kohaselt:
14. võttis ringkonnakohus menetlust lõpetades B. Lillelt põhiseadusliku õiguse kaitsta oma rikutud õigusi kohtus;
15. B. Lille hagi vara arestist vabastamiseks oli kohtule esitatud AÕS § 68 alusel ning see tulenes temale kui auto omanikule kuuluvate õiguste rikkumisest. Kuivõrd B. Lille hagi puudutas tema tsiviilõigusi, siis oli linnakohus pädev tema hagi arutama. Ringkonnakohus kohaldas alusetult TsKS § 218 ja lõpetas menetluse.
16. Ringkonnakohus luges tsiviilhagi esitamise ebaseaduslikuks, kuigi see on ainus võimalus kohtus oma õigusi kaitsta. Kriminaalasjas saab tsiviilhagejaks olla KrMK § 41 kohaselt üksnes isik, kes on varalist kahju kandnud kuriteo läbi. B. Lillele ei ole kahju tekitatud kuriteo läbi, tema tsiviilõigusi on rikutud vara ebaseadusliku arestimisega. Seepärast ei saa B. Lill olla tsiviilhageja kriminaalasjas ega kaitsta oma õigusi kriminaalkohtumenetluses. Kohtumääruse viide kriminaalmenetlusele on seetõttu põhjendamatu.
17. Ringkonnakohtu määrusest jääb arusaamatuks, kuhu võib avaldaja pöörduda, kui menetlus on lõpetatud seetõttu, et asi ei kuulu kohtu pädevusse. Kolleegiumi istungil jäi hageja esindaja kaebuses märgitud põhjenduste juurde ning palus erikaebuse rahuldada. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada TsKS § 347 p. 2 alusel protsessiõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus on ebaõigesti asjas menetluse lõpetanud. Hageja nõuab AS § 68 lg. 1 alusel omandiõiguse kaitseks oma auto arestist vabastamist jasee on TsKS § 1 lg. 2 kohaselt tsiviilõiguslik vaidlus, mis kuulub kohtu kompetentsi. Seepärast on ringkonnakohus põhjendamatult TsKS §-le 218 viidates asja menetluse lõpetanud. See paragrahv ei sisalda ühtegi niisugust alust, mis võimaldaks vaidlusaluses asjas menetluse lõpetada. Erikaebuses on õigesti märgitud, et KrMK § 41 kohaselt saab kriminaalasjas tsiviilhagejaks olla üksnes isik, kes on varalist kahju saanud kuriteo läbi. B. Lille ei ole kuriteo läbi kahju kannatanud isik. Ta saab oma omandiõigust kaitsta tsiviilkohtumenetluses hagi esitamisega isiku vastu, kelle varana on kriminaalmenetluses tema vara arestitud ja isiku vastu, kes nõuab kuriteo läbi tekitatud kahju hüvitamist tsiviilhagiga kriminaalmenetluses. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2, kolleegium m ä ä r a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
18. septembri
19. a. määrus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samasse kohtusse. Erikaebus rahuldada. Tagastada vandeadvokaat Toomas Bekkerile
20. oktoobril
21. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. Odar Liikmed: L. Laarmaa, J. Luik