alusel läbivaatamatult, kuna kassaator ei tasunud
1 ettenähtud kautsjoni 400 krooni (au ja väärikuse kaitse nõudelt 200 krooni ja 1% 20 000 krooni moraalse kahju hüvitamise nõudelt 200 krooni). Kassatsioonkaebusele lisatud Virumaa Kommertspanga
1 p. 4 ja 5 nõuetele. Kaebuses ei ole märgitud, milles seisnes kaevata kohtulahendi ebaõigsus ja milliseid seadusi on apellatsioonikohus vääralt kohaldanud ning milliseid muudatusi kaebaja
Kohus pidi kassatsioonkaebuse tagastama koheselt, mitte aga kaks kuud hiljem, 200 krooni kautsjoni oli hagejal tasutud ja seetõttu ei olnud ringkonnakohtul alust pärast kassatsioonitähtaja lõppu mitte edastada kaebust Riigikohtusse. Kviitungi kautsjoni tasumise kohta oli hageja kassatsioonkaebusele lisanud ja kautsjoni mittelaekumisest Riigikohtu arvele sai hageja teada alles
1 p. 4 ja 5 nõuete rikkumisele pole õige, sest tsiviilkohtupidamise seadustik ei sätesta nõudeid erikaebusele. Kolleegiumi istungil jäi Leo Luus erikaebuse juurde ning palus tühistada ringkonnakohtu määärused kassatsioonkaebuse ja erikaebuse läbivaatamatult tagastamiseks. Kolleegium leidis, et erikaebus on põhjendatud ja kohtumäärused tuleb tühistada
Vastavalt
1 kassatsioonkaebuse esitaja maksab eelnevalt kautsjoni üks protsent taotletavalt või vaidlustatavalt summalt, kuid mitte alla 200 ja mitte üle 5000 krooni. Hinnata hagilt tasutakse kautsjoni 200 krooni. Hageja vaidlustas kohtuotsuse, millega jäeti rahuldamata tema nõue au ja väärikuse kaitseks ja moraalse kahju hüvitamiseks.
Apellatsioonikohtu seisukohta, et kaebuse esitaja peab maksma kautsjoni nii hinnata hagilt ja taotletavalt või vaidlustatavalt summalt eraldi, ei pea kolleegium õigeks ja seaduses pole see ka sõnaselgelt väljendatud. Kolleegium asus seisukohale, et kassatsioonkaebuse esitamisel nii hinnata hagi kui ka taotletava või vaidlustatava summa osas samaaegselt, tuleb tasuda kautsjoni taotletava või vaidlustatava nõude summa järgi. Hagejal tuli kassatsioonkaebuse esitamisel tasuda kautsjoni 200 krooni. Maksekviitungi kautsjoni tasumise kohta esitas hageja kassatsioonkaebuse juurde. Maksekviitungil 7. juunist 1996. a. on selgelt märge - Riigikohtu kautsjon, kuigi puudub Riigikohtu konto number ja panga nimetus. Sellises olukorras ei olnud apellatsioonikohtul õigust
alusel kaebust hagejale tagastada läbivaatamatult ja seda kaks kuud pärast kaebuse esitamist.
kohaselt peale kassatsioonitähtaja möödumist edastab apellatsioonikohus kaebuse koos esimese astme kohtu ja apellatsioonikohtu toimikutega viivitamatult Riigikohtule. Kui apellatsioonikohus leidis, et kassatsioonkaebus tuli tagastada läbivaatamatult, siis pidanuks ta seda tegema kohe, lähtudes tsiviilkohtupidamise ülesandest, milleks on tsiviilasja õige ja võimalikult kiire läbivaatamine ning lahendamine (
2). Apellatsioonikohtu seisukoht, et hageja esitatud erikaebus ei vasta
1 p. 4 ja 5 nõuetele, ei ole õige. Hageja soovis erikaebuses kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamist ja sellega oli ta kohtulahendi ebaõigsusele, millega tagastati kassatsioonkaebus läbivaatamatult, viidanud. Ringkonnakohtu põhjendus hageja poolt kautsjoni tasumata jätmises pole kooskõlas tehioludega. Erikaebuse lisas oli märge kautsjoni tasumise kohta ja asja juures oli kviitung 20. augustist 1996. a. Riigikohtu arvele kaustjoni tasumise kohta. Erikaebuse esitamisel ei rikkunud kaebaja
1 nõudeid ja apellatsioonikohtul puudus alus
Kohus võib
1 kohaselt kaalukatel põhjustel mööda lastud tähtaja ennistada. Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse esitamisel oli kautsjoni tasutud, selle hilisem kandmine panga poolt valele arvele, mis ei sõltunud kaebajast (kautsjon laekus Riigikohtu arvele 21. augustil 1996. a.), ei saa olla takistuseks kassatsioonkaebuse esitamisel. Kaebus oli esitatud
1 sätestatud tähtaja jooksul ja tähtaja ennistamine oleks olnud põhjendatud. Kuna tsiviilkohtupidamise seadustik ei reguleeri kautsjoni tagastamist juhul, kui seda on tasutud ettenähtust rohkem, siis tuleb kohaldada seadust, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedasi suhteid ning sellise seaduse puudumisel tuleb lähtuda õiguse üldisest mõttest (
3). Tsiviilkohtupidamise seadustik näeb ette riigilõivu tagastamise
l p. 1 alusel, kui riigilõivu tasuti ettenähtust rohkem. Seega tuleb L. Luusile ettenähtust rohkem tasutud kautsjon 400 krooni tagastada. Juhindudes
§-st 346 p. 4, kolleegium m ä ä r a s: Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.