← Eesti

3-2-1-136-96

3-2-1-136-96 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

  1. detsembril
  2. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed A. Kull ja T. Vernik vaatas läbi avalikul kohtuistungil
  3. detsembril
  4. a. Arnold ja Astret Lokna kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  5. augusti
  6. a. otsuse Kuressaare Linnavarade Ameti hagis Arnold ja Astret Lokna vastu eluruumi halduskulude ja kommunaal-teenuste eest võlgnevuse nõudes; ning Arnold Lokna vastuhagis elamu hooldusremondi kohustuse täitmiseks.
  7. veebruaril
  8. a. sõlmitud ostu-müügilepingu alusel ostis kostja Arnold Lokna korteri Kuressaares Kohtu tn. 4 number
  9. Korter koosneb kolmest toast, köögist, esikust, vannitoast ja WCst üldpinnaga 63,2 m2, mis moodustab 8,5% elamu korterite kogu üldpinnast. Korterisse on sissekirjutatud kostjad Arnold ja Astret Lokna ja nende kaks alaealist last. Kostjad võlgnesid ajavahemiku
  10. juuni
  11. a. kuni
  12. juuni
  13. a. eest halduskulu 1492 krooni, kütte eest 4100 krooni, sooja vee eest 1618 krooni ja külma vee eest 890 krooni, kokku 8100, mis moodustas esialgse hagihinna. Oma nõudes tugines hageja eluruumide erastamise seaduse p.-le 15 ja elamuseaduse §-le
  14. Kohtuistungil suurendas hageja oma nõuet ja taotles kostjatelt solidaarselt haldustasu ja tasu kommunaalteenuste eest väljamõistmist seisuga
  15. mai
  16. a. kokku 20 418 krooni, millest 4639 krooni haldustasu, 8660 kütte, 4888 krooni sooja vee ja 2231 krooni külma vee eest. Hageja taotles kostjatelt kohtukulu väljamõistmist ka vastavalt esitatud kohtukulu nimekirjale, s.o. 1017 krooni. Arnold Lokna esitas vastuhagi. Tuginedes TsÜS §-le 112 p. 5, palus kostja A. Lokna sundida Kuressaare Linnavarade Ametit täitma oma rendileandja ja elamu valdaja kohustusi ning tegema elamus vajalikud remonttööd koos katuse, vihmaveetorustiku, välisuste ja korterite nr. 2 ja 9 köögi aknaplokkide rekonstrueerimisega. Kohus rahuldas hagi ja mõistis välja Arnold Loknalt Kuressaare Linnavarade Ameti kasuks 20 418 krooni ja riigilõivu. Vastuhagi jättis kohus rahuldamata. Ringkonnakohus jättis Saare Maakohtu otsuse muutmata, nõustudes maakohtu põhjendustega. Vastavalt otsusele määratakse ES § 37 kohaselt tasu eluruumi kasutamise eest ning selle tasumise kord eluruumi üürilepinguga. Lisaks üürile peab üürnik tasuma kommunaal- ja muude talle osutatavate teenuste eest.
  17. veebruaril
  18. a. Kuressaare Linnavarade Ametiga sõlmitud ostumüügilepingu alusel erastas Arnold Lokna korteri Kuressaare linnas Kohtu tn. 4-
  20. jaanuaril
  21. a. kostja Astret Lokna ja tolleaegse Kingissepa Raj. Majavalitsuse vahel sõlmitud eluruumi üürilepingu p. 2 alapunkt 2 kohaselt ning
  22. juuni
  23. a. kostja Arnold Lokna poolt allakirjutatud elamu ühise haldamise lepingu p-de
  24. 1 ja
  25. 2 kohaselt kohustub korteriomanik lepingu kehtivuse ajal tasuma põhiüüri - halduskulud ja tähtaegselt tasuma kommunaalteenuste eest vastavalt kehtestatud tariifidele. Kuressaare Linnavarade Ameti poolt esitatud õiendi järgi oli kostjate võlgnevus seisuga juuni
  26. a. kuni
  27. mai
  28. a. kokku 20 418 krooni. Kohus leidis, et tulenevalt seadusest ja elamu ühise haldamise lepingu p-st 2 kuulub võlgnevus väljamõistmisele korteriomanikult Arnold Loknalt. Eluruumide erastamise seaduse p. 15 ja Vabariigi Valitsuse
  29. juuli 1993.a. määrusega kinnitatud eluruumide erastamise korra p. 11 alusel, kuni korteriühistu asutamiseni, korraldab elamu haldamist eluruumide erastamise kohustatud subjekt, kellele eluruumide omanikud on kohustatud maksma halduskulusid vastavalt sõlmitud pooltevahelisele kokkuleppele. Vastuhagi rahuldamata jätmist põhjendas kohus sellega, et kostja Arnold Lokna ja Kuressaare Linnavarade Ameti suhteid eluruumide haldamisel ei saa lahendada TsÜS § 112 lg. 2 p. 5 alusel, kuna tegemist ei ole tsiviilsuhtega, vaid elamuõiguslike suhetega. Elamuseaduse § 1 kohaselt reguleerib elamuseadus suhteid, mis tekivad eluruumide alaliseks kasutamiseks andmisel ja kasutamisel ja on aluseks Eesti Vabariigis elamusuhteid reguleerivatele teistele normatiivaktidele. ES § 4 lg. 1 alusel on eluruumide kasutamise õiguslikeks alusteks omandiõigus eluruumile, liikmelisus elamukooperatiivis, eluruumi üürileping või muu seaduses ettenähtud alus. Apellatsioonikohtu otsuse kohaselt on maakohus tulnud õigesti järeldusele, et kostjad on nii üürilepingu alusel kui ka hilisema ostu-müügilepingu järgselt kohustatud tasuma põhiüürihalduskulud ja kommunaalteenuste eest. Antud vaidlus on õigesti lahendatud elamusuhteid reguleerivate normatiivaktide alusel. Pretensioonid korteri suhtes tulnuks lahendada korteri ostumüügilepingu sõlmimisel. Arnold ja Astred Lokna palusid kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada. Kaebuses leiti, et kohus on lahendanud asja vale materiaalõiguse normi alusel - elamuseaduse asemel pidanuks kohus kohaldama asjaõigusseaduse sätteid. Kohus rahuldas hagi ebaõigesti eluruumide erastamise seaduse p. 15 ja eluruumide erastamise korra p. 11 alusel. Kohtuotsus on rajatud
  30. juuni
  31. a. ühise haldamise lepingule, kuid kohus jättis tähelepanuta, et nimetatud kuupäeval seda lepingut ei sõlmitud, kuna see on linnavarade ameti poolt allkirjastamata. Elamu haldamise leping sõlmiti
  32. juulil
  33. a. Seega puudus vaidlusaluse ajavahemiku eest haldustasu nõudmiseks õiguslik alus. Haldustasu ja ekspluatatsioonikulude väljamõistmisel lähtus kohus hagiavalduses märgitud
  34. juunist
  35. a., mitte halduslepingu sõlmituks arvamise kuupäevast (
  36. juuni
  37. a.). Kassatsioonkaebuses leitakse, et vastuhagi sisuline lahendamata jätmine on ebaõige, kuna pooltevahelisi suhteid ei saa käsitleda elamuõiguslikena, tegemist on asjaõigusliku suhtega kahe kaasomaniku vahel, mida peaks reguleerima vastav leping. Vastustaja Kuressaare Linnavarade Amet palus jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsKS § 347 p. 1 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Õige on kassatsioonkaebuse väide, et halduskulu väljamõistmisel on kohus ebaõigesti tuginenud eluruumide erastamise seaduse p.-le 15 ja eluruumide erastamise korra p.-le
  38. Nimetatud sätete kohaselt korraldab kuni korteriühistu asutamiseni elamu haldamist eluruumide erastamise kohustatud subjekt, kellele eluruumide omanikud on kohustatud maksma halduskulusid vastavalt sõlmitud pooltevahelisele kokkuleppele. Arnold Lokna erastas korteri
  39. veebruaril
  40. a., saades omanikuks. Elamu ühise haldamise lepingule kirjutas Arnold Lokna alla
  41. juunil
  42. a. Enne seda kuupäeva halduskulude maksmise kokkulepe puudus. Haldustasu väljamõistmisel
  43. juunist
  44. a. kuni
  45. juuni
  46. a. tugines kohus ekslikult
  47. a. sõlmitud üürilepingule, kuna puudusid üürilepingu pooled. Vastuhagi lahendamisel tuleb kohtul tuvastada, kas kostja Arnold Loknal oli vastuhagi esitamisel tekkinud õiguslik alus nõuda Kuressaare Linnavarade Ametilt elamus vajalike remonttööde tegemist. Juhindudes TsKS § 346 p. 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  48. agusiti
  49. a. otsus ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Arnold Loknale
  50. oktoobril
  51. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni ja Astret Loknale
  52. oktoobril
  53. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. Luik Liikmed A. Kull, T. Vernik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.