← Eesti

3-2-2-3-96

3-2-2-3-96 MÄÄRUS Tartus,

  1. veebruaril
  2. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa vaatas läbi avalikul kohtuistungil
  3. veebruari
  4. a. Aime Veski teistmisavalduse alusel Tartu Maakohtu
  5. novembri
  6. a. otsuse Aime Veski hagis Anna Kilteri vastu vara väljanõudmiseks võõrast ebaseaduslikust valdusest. Aksel Jürisele, hageja Aime Veski isale, kuulus Tartumaal Võnnu vallas Lääniste külas Sepa nr. 123 talu.
  7. jaanuaril
  8. a. tunnistati A. Jüris rahvavaenlaseks ning talu võeti temalt ära. Tartu Rajooni TSN TK
  9. aprilli
  10. a. otsusega anti talu elumajast kaks tuba ja köök, laut-pesukoda ja saun tasuta Oskar Toomeri isiklikuks omandiks. Tartu Rajooni RSN TK otsusega nr. 175
  11. aprillist
  12. a. anti taluhooned tervikuna O. Toomeri omandiks ja pärast tema surma päris hooned
  13. novembril
  14. a. Anna Kilter. Tartu Maakohtu
  15. novembri
  16. a. otsusega jäeti A. Veski hagi A. Kilteri vastu vara väljanõudmiseks võõrast ebaseaduslikust valdusest ja A. Kilteri vastuhagi A. Veski vastu remondikulu 15000 rubla nõudes rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt omandireformi aluste seaduse § 12 lg. 3 p. 3 alusel saab tagastada vara füüsilise isiku pahausksest valdusest. Puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et kostja on vara pahauskne omanik ja selleks ei muuda teda ka asjaolu, et O. Toomer sai hooned tasuta. Teistmisavalduses palutakse kohtuotsus tühistada täiendavate andmete tõttu, mis on saadud Tartu Linnaarhiivist ning vaidlustes
  17. a.-
  18. a. Tartu Halduskohtus ilmnesid asjaolud, mis tõendasid O. Toomeri osavõttu avaldaja isa A. Jürise kohtuvälisest represseerimisest ja tema vara õigusvastasest võõrandamisest
  19. a. Seoses muudatustega omandireformi aluste seaduse §-s 12 lg. 3 p. 3 ning uute asjaolude tõttu, mis ei olnud hagejale varem teada, taotleb ta teistmise korras Tartu Maakohtu
  20. novembri
  21. a. otsuse tühistamist. Vastustaja, A. Kilteri testamendijärgne pärija, Marta Kiveste ei nõustu teistmisavaldusega. Teistmisavaldus ei ole esitatud uute asjaolude ilmsikstulekul, sest maakohtus asja arutamise ajal oli arutlusel vastustaja pahausksuse küsimus. Kolleegium leidis, et teistmisavaldus tuleb jätta rahuldamta. TsKS § 350 lg. 2 p. 1 kohaselt on uute asjaolude ilmsikstulekul otsuste ja määruste teistmise aluseks olulised asjaolud, mis ei olnud ega võinud olla avaldajale teada. Sama paragrahvi lg. 3 lubab teistmist, kui olulised asjaolud mõjutasid kohtuotsuse tegemist ühe või teise protsessiosalise kasuks või kahjuks. Teistmise alusena esitatud Tartu maakonna Võnnu valla täitevkomitee
  22. mai
  23. a. istungi protokollist nr. 6 tulenev asjaolu, et istungist võttis osa põllumajanduskomisjoni liikmena O. Toomer, on uus dokument, millega hageja põhjendab kohtuliku arutamise objektiks olnud väidet kostja pahausksuse kohta, kuid see ei ole selline oluline asjaolu, mis ei võinud avaldajale teada olla asja kohtuliku arutamise ajal
  24. a. Protokoll oli arhiivis olemas. Vaidluste kohta
  25. a.-
  26. a. Tartu Halduskohtus pole avaldaja dokumente esitanud. Teistmise aluseks ei ole seaduse muutmine. Juhindudes TsKS § 354 lg. 3, kolleegium m ä ä r a s: Jätta Aime Veski teistmisavaldus Tartu Maakohtu
  27. novembri
  28. a. otsuse tühistamiseks rahuldamata. Eesistuja J. Odar Liikmed H. Jõks, L. Laarmaa

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.