← Eesti

3-2-2-5-96

3-2-2-5-96 MÄÄRUS Tartus, 17. aprillil 1996. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed L. Laarmaa ja P. Vaher, avaldaja Peeter Rabbi ja vastustaja Aleksei Koppeli osavõtul

§ 2622

kohaselt pidi pärija pärimiseks pärandi vastu võtma, § 2624 kohaselt said alaealised pärijad avaldada tahet pärandi vastuvõtmiseks üksnes seadusliku esindaja kaudu.

§ 2631

kohaselt loeti pärija pärandi vastu võtnuks, kui ta pärimisele kutsumise ajal pärandit valdas ja aasta jooksul pärimisele kutsumisest teadasaamisest oma otsust pärandi kohta ei avaldanud. Elli Rabbi valdas pärandit pärimisele kutsumise tekkimisel. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et ta oleks pärandist loobunud, seega võttis ta H. Rabbi pärandi nii enda kui oma alaealiste laste nimel vastu. Asjaolu, et ta ei taotlenud pärandi vormistamist pärijate nimele, ei oma õiguslikku tähendust.

järgi kuulus lesele koos lastega õigus täielikult vallata surnud mehe vara seni, kuni ta seda ise soovis. Lesk võis mehest jäänud pärandit mitte üksnes juhtida, vaid ka kasutada, andmata sellest kellelegi, s. h. ka lastele, aru. Lastele kuulus ema lesepõlve ajal vaid õigus oodata isa pärandi suhtes oma õigusjärglust, mis võis teoks saada mitte enne ema surma või vara jagamist tema poolt seaduses ettenähtud alustel (

§-d 1711, 1712, 1714, 1718, 1719).

  1. jaanuarist
  2. a. jõustati Eestis Vene NFSV tsiviilkoodeks ning kohaldati Vene NFSV maakoodeksi eeskirju.
  3. a. astus Elli Rabbi kolhoosi ning sel ajal kehtinud seaduse kohaselt muutus tema pere kolhoosipereks, mille liikmeteks olid ka tema alaealised lapsed ning abikaasa Aleksei Koppel. Vaidlusalused hooned muutusid kolhoosipere varaks, mis oli kolhoosipere liikmete ühisomand. Elli Rabbi surmamomendiks
  4. septembril
  5. a. olid lapsed kolhoosipere koosseisust lahkunud ning pere moodustasid Elli Rabbi ja Aleksei Koppel. Kolhoosipere vara osas kohaldamisele kuulunud TsK §-st 564 tuleneva põhimõtte kohaselt ei avanenud kolhoosipere liikme surma korral pärand pere varas ja pärimisõiguse sätteid kohaldati pere varale ainult juhul, kui pärast kolhoosipere liikme surma teisi pere liikmeid ei olnud. Kuna Elli Rabbi ei olnud surres kolhoosipere viimane liige, siis tema surma järel pärand pere varas ei avanenud ning Peeter Rabbi tema järelt pärida ei saanud. Teistmisavalduses palub Peeter Rabbi tühistada ringkonnakohtu otsuse ning hagi rahuldada. Avaldaja leiab, et kohtuotsuse teistmiseks annab aluse Eesti Riigiarhiivi
  6. septembri
  7. a. kirjaga väljastatud "Maaleht", millest nähtuvalt olid
  8. juuni
  9. a. seisuga talu omanikeks pärijad, st. H. Rabbi lapsed, nende ema Elli Rabbi aga üksnes maa kasutaja. Kuna ka
  10. a. kinkelepingutes oli vallasvara omanikuks määratud Elli Rabbi ja talu omanikuks Heinrich Rabbi, siis viimase surma järel olid talu pärijateks tema lapsed. Kohtud on ebaõigesti pidanud Elli Rabbi surnud Heinrich Rabbi vara omanikuks ning H. Rabbi lapsi vaid õigusjärgluse ootajateks. Vastustajad ei nõustu teistmisavaldusega ning leiavad, et apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks alus puudub. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsuse teistmiseks ei ole alust. Riigi Statistika Keskbüroo
  11. a. põllumajandusloenduse "Maalehe" kanded, mille kohaselt olid loenduse ajal maaüksuse omanikeks pärijad ning maaüksuse maa kasutajaks Elli Rabbi, ei mõjutanud TsKS § 350 lg. 3 kohaselt ringkonnakohtu otsuse tegemist ühe või teise protsessiosalise kasuks või kahjuks. Kanded nimetatud lehel ei oma õiguslikku tähendust pärimisel ja omandiõiguse üleminekul. Peale selle ei välista nimetatud kanded E. Rabbi arvamist pärijate hulka. Olenemata sellest, et H. Rabbi omandas talu kinkelepingu alusel, kuulusid tema järelt selle pärimisel kohaldamisele ringkonnakohtu otsuses märgitud Balti eraseaduse pärimist reguleerivad sätted. Juhindudes TsKS § 354 lg. 3 kolleegium m ä ä r a s: Jätta Peeter Rabbi teistmisavaldus Tallinna Ringkonnakohtu
  12. septembri
  13. a. otsuse teistmiseks rahuldamata. Eesistuja J. Luik Liikmed: L. Laarmaa, P. Vaher

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.