3-2-2-12-96

3-2-2-12-96 MÄÄRUS Tartus,

1. oktoobril
2. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, AS-i Autoteenindus esindaja vandeadvokaat J. Tedderi osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil
3. oktoobril
4. a. AS-i Autoteenindus teistmisavalduse alusel Võru Maakohtu
5. novembri
6. a. otsuse ja Eesti Vabariigi Ülemkohtu
7. jaanuari
8. a. määruse Paul Kirchbergi hagis AS-i Autoteenindus vastu tervisekahjustuse hüvise nõudes. Paul Kirchberg esitas
9. juulil
10. a. Võru Maakohtule hagi AS-i Võru Autoremont ja AS-i Autoteenindus vastu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Maakohtu
11. novembri
12. a. otsusega rahuldati hagi AS-i Autoteenindus vastu. Kohtuotsuse kohaselt tekkis hageja kutsehaigus töötamise ajal AS Autoteenindus isemajandamise alusel tegutsevas struktuuriüksuses Võru Autohooldusjaamas. Otsuse tegemise ajaks oli autohooldusjaama tegevus lõppenud ning Vabariigi Valitsuse korralduse alusel olid tema varad antud munitsipaalomandusse. Kohus leidis, et registreerimistunnistuse, asutamislepingu, protokolli ja põhikirja järgi ei ole AS Võru Autoremont AS-i Autoteenindus Võru Autohooldusjaama õigusjärglane. Kostjaks ei ole ka Võru Linnavalitsus, kuna vara andmisega munitsipaalomandusse ei kaasne iseenesest õigusjärgluse üleminekut vara vastuvõtjale. Vabariigi Valitsuse
13. juuni
14. a. määruse nr. 172 "Ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide töötajatele tööülesannete täitmisel saadud vigastuse või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise ajutise korra" p. 17 kohaselt maksab hüvise välja tekitatud kahju eest vastutav organisatsioon, selle reorganiseerimise või likvideerimise korral õigusjärglane või kõrgemalseisev organisatsioon. Eesti Vabariigi Ülemkohtu tsiviilasjade kohtukolleegiumi
15. jaanuari
16. a. määrusega jäeti maakohtu otsus muutmata. Tuginedes nimetatud kohtulahenditele, rahuldas Tallinna Linnakohus
17. mai
18. a. otsusega P. Kirchbergi hagi AS-i Autoteenindus vastu ajavahemikul
19. november
20. a. kuni
21. mai
22. a. vähem makstud ja maksmata hüvise nõudes. Teistmisavalduses palus AS Autoteenindus maakohtu otsuse ja Ülemkohtu määruse tühistada, kuna otsuse tegemise ajal
23. novembril
24. a. AS-i Autoteenindus ei eksisteerinud, olemas oli RAS Autoteenindus. AS Autoteenindus tekkis RAS-i Autoteenindus erastamise käigus 100 % aktsiate müügiga
25. septembril
26. a. AS-le Järve Autokeskus. Võru Autohooldusjaam munitsipaliseeriti Võru Linnavalitsuse
27. juuni
28. a. määrusega ning töötajad viidi üle AS-i Võru Autoremont. Vastavalt munitsipaalvara
29. mai
30. a. ostu-müügi lepingule, müüdi ME Võru Autoteenindus tervikvara AS-le Vaies, milline vastavalt viidatud lepingu p.-le 4.5 pidi üle võtma kõik ME Võru Autoteenindus lepingud ja kohustused. Vastuses avaldusele leidis P. Kirchberg, et kohtute lahendid on õiged. Kolleegium leidis, et kohtute lahendite teistmiseks alus puudub. TsKS § 350 lg. 1 ja 2 kohaselt võib jõustunud otsuseid uuesti läbi vaadata uute asjaolude ilmsikstulekul, mis ei olnud ega võinudki olla avaldajale teada. Teistmine on lubatud kui eelmärgitud asjaolud mõjutasid kohtulahendi tegemist ühe või teise protsessiosalise kasuks või kahjuks. Uusi asjaolusid, mis kinnitaks või kummutaks Võru Maakohtus arutusel olnud asjaolusid, teistmisavalduses esitatud ei ole. Võru Maakohtu otsuses ja Ülemkohtu tsiviilasjade kohtukolleegiumi määruses on lühendit "AS" (aktsiaselts) kasutatud riikliku aktsiaseltsi (RAS) tähenduses vastavalt riikliku aktsiaseltsi "Autoteenindus"
31. juulil
32. a. Tallinna Linnavalitsuses registreeritud põhikirja I osa p.-le 1, mille kohaselt riikliku aktsiaseltsi ametlikuks nimetuseks eesti keeles on "AS Autoteenindus". Vaidlus selle üle, kas AS Autoteenindus on RAS-i Autoteenindus õigusjärglane ning õige kostja P. Kirchbergi hagis vähem makstud ja maksmata hüvitise nõudes, tuleb lahendada selles samas asjas. Juhindudes TsKS §-st 354 lg. 3, kolleegium m ä ä r a s: Jätta AS-i Autoteenindus avaldus Võru Maakohtu
33. novembri
34. a. otsuse ja Eesti Vabariigi Ülemkohtu
35. jaanuari
36. a. määruse teistmiseks rahuldamata. Eesistuja J. Odar Liikmed L. Laarmaa, J. Luik