← Eesti

3-2-3-8-96

3-2-3-8-96 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

  1. märtsil
  2. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, R. Reiljani, K. Pintmani esindaja vandeadvokaat V. Kallaste osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil
  3. veebruaril
  4. a. Raivo Reiljani kohtuvigade parandamise avalduse alusel Võru Maakohtu
  5. märtsi
  6. a. otsuse Aliide Reiljani hagis Kiisela Pintmani vastu vara väljanõudmiseks võõrast ebaseaduslikust valdusest. Aliide Reiljanile kuulus Antsla vallas Piirisilla A-26 talu. Peale
  7. a. küüditamist anti talu hooned kohalikule kolhoosile, mille õigusjärglane on Tsooru kolhoos.
  8. a. müüs kolhoos Piirisilla talu elumaja Kiisela Pintmani abikaasale. Antsla küla TK
  9. mai
  10. a. otsuse nr. 13 kohaselt kuulub hoone K. Pintmanile. Hagiavalduses Võru Maakohtule palus A. Reiljan, tuginedes TsK §-dele 155, 156 ja ENSV Ministrite Nõukogu
  11. veebruari
  12. a. määrusele nr. 81 "Massirepressioonide läbi kannatanutele vara tagastamise ja kahju hüvitamise korra kohta", välja nõuda K. Pintmani ebaseaduslikust valdusest säilinud elamu ja ait-kuur, kuna kostja on need pahauskselt omandanud. Võru Maakohus jättis
  13. märtsi
  14. a. otsusega A. Reiljani hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt on kostja isa G. Söödi osalemine küüditamisnimekirjade koostamisel oletuslik ning see ei saa põhjustada kostja pahausksust majavalduse omandamisel aastakümneid hiljem. Samuti puudub seos V. Pintmani võimaliku sõjajärgse t"ekistina tegutsemise ja majavalduse omandamise vahel
  15. a. Ostu-müügilepingu kohaselt omandas V. Pintman
  16. a. kolhoosilt elumaja, kuid säilinud on ka ait-kuur. ENSV TsK § 142 kohaselt jagab päraldis peaasja saatust, kui seaduse või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Ostu-müügilepingus ei ole märgitud, et kõrvalhooned ei jagaks peaasja saatust. Kuna V. Pintman ostis majavalduse tasu eest ning see registreeriti peale tema surma kostja nimele, on majavaldus kostja heauskses omanduses. Kuna peaasi, elumaja, ei kuulu tagastamisele, siis ei kuulu tagastamisele ka päraldis. Eesti Vabariigi Ülemkohtu tsiviilasjade kohtukolleegium jättis
  17. aprilli
  18. a. määrusega maakohtu otsuse muutmata ja A. Reiljani kassatsioonkaebuse rahuldamata. Määruse kohaselt ei kuulu ORAS-e § 12 lg. 3 p. 3 alusel omandireformi objektiks olev võõrandatud vara tagastamisele, kui see on füüsilise isiku heauskses omanduses. V. Pintman ostis vaidlusaluse majavalduse kolhoosilt tasu eest kooskõlas tol ajal kehtinud seadustega. K. Pintmani ei saa pidada pahauskseks omanikuks, sest majavaldus registreeriti seaduslikult tema nimele peale abikaasa surma. Kohtuvigade parandamise avalduses palub Raivo Reiljan (surnud A. Reiljani poeg) Võru Maakohtu otsuse tühistada. Avaldaja leiab, et kohtuotsuse tegemise ajal kehtinud TsK § 156 kohaselt oli omanikul, kelle vara on omandatud teise isiku poolt isikult, kellel ei olnud õigust seda võõrandada, õigus seda omandajalt välja nõuda, kui vara oli temalt riisitud või tema valdusest välja läinud muul viisil tema tahte vastaselt. Kuna vara läks omaniku valdusest välja tema tahte vastaselt - see riisuti, siis kostja poolt selle omandamist ei toimunud. Ka ei saa kostja olla heauskne omandaja. Vastustaja palub jätta avalduse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Kolleegium leiab, et avalduse väited ei anna alust Võru Maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on asja lahendanud õigesti, juhindudes
  19. juunil
  20. a. jõustunud ORAS-e §-st 12 lg. 3 p. 3, mille kohaselt ei kuulu omandireformi objektiks olev õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisele, kui vara on füüsilise isiku heauskses omanduses. Vastupidine ei ole kohtuotsuse järgi tõendatud. Kohtuotsuse tegemise ajal kehtinud TsK §-d 155 ja 156 ei olnud õigusvastaselt võõrandatud vara endistele omanikele tagastamisel kohaldatavad, kuna tulenevalt ORAS-e §-st 3 lg. 1 tagastatakse või kompenseeritakse õigusvastaselt võõrandatud vara omandireformi käigus ning see toimub § 1 mõtte kohaselt samas seaduses sätestatud tingimustel. Avaldaja viited asjaõigusseaduse sätetele ei ole asjakohased, kuna TsKS § 355 ei sätesta uue seaduse vastuvõtmist jõustunud kohtuotsuses kohtuvea parandamise taotluse esitamise alusena. Juhindudes TsKS §-st 357, kolleegium o t s u s t a s: Jätta Võru Maakohtu
  21. märtsi
  22. a. otsus muutmata ja kohtuvigade parandamise avaldus rahuldamata. Välja mõista Raivo Reiljanilt 1500 (üks tuhat viissada) krooni Riigikohtus advokaadi abi eest tasutud kulu katteks Kiisela Pintmani kasuks. Eesistuja H. Jõks Liikmed L. Laarmaa, J. Luik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.