3-2-3-12-96 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 10. aprillil 1996. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja T. Vernik, Valga Linnavalitsuse

indaja vandeadvokaat A.Kulli osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil

1. aprillil
2. a. Valga Linnavalitsuse kohtuvigade parandamise avalduse alusel Valga Maakohtu
3. oktoobri
4. a. otsuse Malle Järviku hagis Tatjana Karpina ja Tamara Karpina vastu eluruumi üürilepingu lõpetamiseks ja eluruumist väljatõstmiseks. Valga Linnavalitsuse
5. septembri
6. a. määrusega nr. 285 tagastati Malle Järvikule elamu Valgas Võru tn.
8. novembril
9. a. sõlmis Malle Järvik Tatjana Karpinaga tähtajalise üürilepingu üheks aastaks korteri Võru 17-1 kasutamiseks, mille kohaselt lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt täitnud üürnikul on lepingu tähtaja möödumisel eesõigus uue üürilepingu sõlmimiseks, välja arvatud juhtudel, kui üürnik jättis korduvalt täitmata oma lepingujärgsed kohustused või rikkus lepingutingimusi või kui üüritud eluruum on elamiseks vajalik omanikule või tema perekonnaliikmetele.
10. novembril
11. a.

itatud hagis palus Malle Järvik kostjad korterist välja tõsta

§ 33alusel ilma teist eluruumi vastu andmata, kuna lepingutähtaeg on lõppenud.

Kostjad on kaotanud eesõiguse uue lepingu sõlmimiseks, sest nad ei ole korralikult täitnud lepingujärgseid kohustusi ja hagejal on endal korterit vaja. Valga Maakohtu

1. oktoobri
2. a. otsusega hagi rahuldati. Kohus otsustas üürilepingu lõpetada seoses tähtaja möödumisega ja kostjad koos nendega elavate isikutega korterist välja tõsta. Ühtlasi kohustati Valga Linnavalitsust kostjatele vastu andma elamispind, mis vastaks

§ 56nõuetele.

Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole tõendatud kostjate poolt üürilepingu tingimuste rikkumine. Küll aga tuleb hagi rahuldada

§ 33lg 1 p 2 alusel, kuna eluruum on elamiseks vajalik hagejale endale.

Eluruumist väljatõstmisel lasub kohalikul omavalitsusel kohustus eluruumi vastuandmiseks. 2. jaanuaril 1996. a.

itas Valga Linnavalitsus kohtuvea parandamise avalduse, milles palus maakohtu otsuse tühistada, sest kohus rikkus protsessiõigusnormi jättes protsessi kaasamata linnavalitsuse, kuid kohustas linnavalitsust kostjatele korteri andma. Kohus rikkus protsessiõigusnormi ka sellega, kui pidas ilma ühelegi tõendile toetumata vaidlusalust eluruumi vajalikuks hagejale. Tatjana Karpina kirjutas 1-aastasele üürilepingule alla pettuse mõjul, sest seadus seob tagastatud majade üürilepingud 3-aastase tähtajaga. Pealegi pole hagejale korterit elamiseks vaja. Vaidlusaluse elamu kahest korterist on üürnikud juba välja tõstetud.

1. a. eraldati hagejale korter Valgas Allika 2-4, tema ainsaks perekonnaliikmeks on poeg. Peale selle ostis hageja 3-toalise korteri Valgas Tähe 16 A -
2. Seega on hagejal elamispinna vajadus igati rahuldatud. Kohus kohaldas vääralt materiaalõigusnormi. Vastuses kaebusele leidis Malle Järvik, et kohtuotsus on õige. Korter on omanikule vajalik ja pole öeldud, millega peaks seda vajadust tõendama. Pealegi on majal kaks omanikku ja kummalgi on korterit vaja. Üürilepingule alla kirjutades oli kostjal piisavalt mõtlemisaega ja pettusega pole tegemist. Hageja vahetas Allika 2-4 korteri 3-toalise korteri vastu Tähe 16 A - 61, mille erastas. Hageja ei ole kedagi varem korterist välja tõstnud. Kolleegiumi istungil palus Valga Linnavalitsuse

indaja maakohtu otsuse tühistada. Valga Linnavalitsusele ei saa kohtuotsusega panna kohustust kostjatele eluruumi vastuandmiseks nende väljatõstmise korral hagejale kuuluvast majast. Kui aga maakohus leidis, et seadusest tulenevalt tekib linnavalitsusel kohustus anda hagejale korter, siis tulnuks linnavalitsus protsessi kaasata, et viimane saanuks oma vastuväiteid ja tõendeid

itada. Kolleegium leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaal- ja protsessiõigusnormi rikkumise tõttu.

§ 33

lg 2 kohaselt, kui kohus teeb otsuse uue üürilepingu sõlmimisest keeldumise kohta põhjusel, et eluruum on elamiseks vajalik üürile andjale endale või tema perekonnaliikmetele (

§ 33

lg 1 p 2), siis kuuluvad üürnik ja temaga koos elavad isikud väljatõstmisele teist eluruumi vastu andmata. Sellel alusel väljatõstmise korral lasub kohalikul omavalitsusel kohustus

§-le 56 vastava eluruumi vastuandmiseks juhul, kui eluruum, millest välja tõsteti, oli riiklikus või munitsipaalomandis. Kui kohalikul omavalitsusel puuduvad võimalused eluruumi vastuandmiseks, on tal õigus taotleda riigilt vahendeid vastavate eluruumide väljaehitamiseks. Kolleegium leidis, et kohalikule omavalitsusele kohustuse panemine teise eluruumi vastuandmiseks on tulevikuline ja deklaratiivne.

§ 33

lg 2 ei sea väljatõstmise otsustamist sõltuvusse sellest, kas kohalikul omavalitsusel on kohe vastu anda teine eluruum või mitte. Kohustus anda üürnikule ja temaga koos elavatele isikutele vastu teine eluruum on pandud kohalikule omavalitsusele seadusega. TsKS § 70 lg. 6 kohaselt on pooltel õigus nõuda kohtuotsuse sundtäitmist. Maakohus eksis, kui pani linnavalitsusele kohustuse kostjatele korteri vastuandmiseks. Selline otsus ei ole täidetav sunniga, mis on ette nähtud kohtuotsuse täitmiseks. Seega

§-s 33 lg.2 sätestatud kohustuse kordamine kohtuotsuse resolutsioonis on väär. TsKS § 76 kohaselt võib kolmas isik, kes ei

ita iseseisvat nõuet vaidluseseme suhtes, astuda asjasse hageja või kostja poolel kuni kohtuotsuse tegemiseni

imese astme kohtus, kui selles asjas kohtuotsusega tuvastatud asjaolud ja õigussuhted võivad mõjuda tema õigustele või kohustustele ühe poole suhtes. Teda võidakse kaasata osa võtma ka poolte taotlusel või kohtu algatusel. Kuna

§ 33lg.

1 p. 2 ja 3 alusel eluruumist väljatõstmisel lasub linnavalitsusel seadusjärgne kohustus anda kostjatele vastu eluruum, siis neil alustel väljatõstmise asjades tuleb kolmanda isikuna kostja poolel kaasata kohalik omavalitsus. Kohus rikkus TsKS § 318 lg 1 p 3 sätteid jättes Valga Linnavalitsuse kolmanda isikuna asjasse kaasamata, kuid otsustades tema õiguste ja kohustuste üle. Protsessiosalisena olnuks linnavalitsusel võimalus

itada hagile vastuväiteid ja neid tõendada. TsKS § 355 p 2 kohaselt võib protsessiosaline taotleda jõustunud kohtuotsuses kohtuvea parandamist, kui kohus otsustas isiku õiguste ja kohustuste üle, keda asja ei kaasatud ja see rikkumine tõi kaasa või võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Valga Linnavalitsuse kohtuvea parandamise avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsKS §-dest 354 lg 2 ja 357 kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Valga Maakohtu 25. oktoobri 1995. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samasse kohtusse. Valga Linnavalitsuse kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada. Eesistuja H.Jõks Liikmed: J.Luik, T.Vernik