← Eesti

3-2-3-15-96

3-2-3-15-96 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

  1. mail
  2. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, L. Kauksi ja tema esindaja vandeadvokaat S. Musta osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil
  3. mail
  4. a. Laine Kauksi kohtuvigade parandamise avalduse alusel Lääne-Viru Maakohtu
  5. novembri
  6. a. otsuse Artur Alliku avalduses juriidilise fakti tuvastamiseks.
  7. novembril
  8. a. esitatud avalduses palus Artur Allik tuvastada juriidilise fakti, et LääneVirumaal Sõmeru vallas Võhma külas asuva Tõnurahva nr. 7 taluhooned koos 43 ha maaga ostis Jüri Allik
  9. a. Elvine Tompsilt. Juriidilise fakti tuvastamist oli vaja õigusvastaselt võõrandatud maa tagasinõudmiseks. Avaldus esitati TsKS §-de 253 p. 1, 254, 255 lg. 2 p. 2 ja 256 alusel. Lääne-Viru Maakohtu
  10. novembri
  11. a. otsusega avaldus rahuldati. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt kuulus Tõnurahva talu Julius ja Elvine Nõmmekodillasele.
  12. a. asus sellesse tallu rentnikuna elama avaldaja isa J. Allik, kes ostis
  13. a. taluhooned koos maaga, makstes selle eest E. Tompsile (end. Nõmmekodillas) 750 000 senti. Sugulaste vahel kirjalikku ostu-müügi lepingut ei sõlmitud. Omandireformi õigustatud subjektiks talumaade osas tunnistati õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Lääne-Virumaa komisjoni
  14. augusti
  15. a. otsusega E. Tompsi tütar Reet Nõmme, kes suri
  16. novembril
  17. a.
  18. juunil
  19. a. esitatud kohtuvigade parandamise avalduses palus E. Tompsi tütar Laine Kauks maakohtu otsuse tühistada. Kohus kohaldas valesti
  20. a. kehtinud Balti eraseadust, mille §-de 812 ja 814 kohaselt loeti vara omanikuks vaid seda isikut, kes oli vara valdajana kantud kinnistusraamatusse. Selleks isikuks oli kuni vara õigusvastase võõrandamiseni E. Tomps. Kohus jättis protsessi kaasamata R. Nõmme pärijad - neli õde, kes on asjast huvitatud isikud. Riigikohus jättis avalduse
  21. novembri
  22. a. määrusega rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt võib TsKS § 355 järgi protsessiosaline taotleda jõustunud kohtuotsuses kohtuvea parandamist. Protsessiosaliseks on ka asjast huvitatud isik (TsKS § 63), kuid selliseks isikuks olemine peab olema seaduse nõuete kohaselt kinnitatud. Pärandi vastuvõtmine peab olema notariaalselt tõendatud. Sellist dokumenti oma nõudeõiguse (asjast huvitatud isikuks olemise) kohta ei ole L. Kauks kohtule esitanud.
  23. veebruaril
  24. a. esitas L. Kauks uuesti avalduse kohtuvea parandamiseks samade põhjendustega, mis olid märgitud
  25. juuni
  26. a. avalduses. Vastustaja S. Allik palub jätta kohtuvigade parandamise avalduse rahuldamata. Kolleegium leiab, et avaldus on põhjendatud ja maakohtu otsus tuleb tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asjast huvitatud isik on TsKS § 63 järgi protsessiosaline. TsKS § 355 kohaselt võib protsessiosaline taotleda jõustunud kohtuotsuses kohtuvea parandamist. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimiseLääne-Virumaa komisjoni
  27. augusti
  28. a. otsusega tunnistati E. Tompsi tütar R. Nõmme omandireformi õigustatud subjektiks Tõnurahva nr. 7 talu maade osas. Kui omandireformi õigustatud subjekt sureb, siis läheb talle kuulunud nõudeõigus õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra p. 17 järgi pärimisele tsiviilõiguse normide kohaselt. Tulenevalt TsKS §-st 254 lg. 2 vaatab kohus erimenetluse asju läbi huvitatud isikute osavõtul. L. Kauks esitas Riigikohtule Tallinna Notaribüroo
  29. novembri
  30. a. tõendi
  31. novembril
  32. a. surnud R. Nõmme pärandi vastuvõtmise kohta. Seega pidi maakohus kaasama erimenetlusasja läbivaatamisele asjast huvitatud isikuna L. Kauksi. Kui asja uuel läbivaatamisel tekib kohtu pädevusse kuuluv õiguslik vaidlus, kuulub kohaldamisele TsKS 254 lg.
  33. Juhindudes TsKS §-dest 357 ja 354 lg. 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Lääne-Viru Maakohtu
  34. novembri
  35. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samasse kohtusse. Avaldus rahuldada. Tagastada Laine Kauksile
  36. veebruaril
  37. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. Odar Liikmed L. Laarmaa, J. Luik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.