3-2-3-20-96 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 12. septembril 1996. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik vaatas läbi avalikul kohtuistungil

§ 111lg.

1 alusel. Hageja põhjendas nõudeid sellega, et ta sai

1. märtsil
2. a. Väino Herranenilt kirja, milles viimane teatas, et ta on hageja tegelik isa. Väino Herranen on hagejat kasvatanud ja üleval pidanud ja hageja on kogu aeg Väino Herraneni oma isaks pidanud. Hageja ema Maimu Põldma oli enne lapse sündi suhelnud nii Ants Põldma kui ka Väino Herraneniga, kellest oli rase. Kuna lapse sündides elas hageja ema koos Ants Põldmaga, siis kanti hageja isana sünniakti Ants Põldma. Pärast Ants Põldma surma abiellus hageja ema
3. a. Väino Herraneniga. Viljandi Maakohtu
4. märtsi
5. a. otsusega hagi rahuldati. Kohus tühistas sünniaktis isa Ants Põldma kohta tehtud kande ja tuvastas Kristi Martini põlvnemise Väino Herranenist. Otsuse põhjenduste kohaselt on hageja seletustega tõendatud, et ta on kogu aeg olnud teadlik, et kostja on tema isa ja keskkoolis õppides sai ta teada, et isana on sünniakti kantud Ants Põldma, kellega hageja ema oli hageja sündimise ajal koos elanud. Hageja, hageja ema, kostja ja tunnistajate seletustega ning koolist ja kolhoosist antud õienditega on tõendatud, et Väino Herranen kasvatas ja koolitas Kristi Martinit ning on tunnistanud teda oma tütreks.
6. mail
7. a. esitas Eesti Riigi Perekonnaseisuamet kohtuvigade parandamiseks avalduse, milles palutakse maakohtu otsus tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu. Maakohtu otsus on vastuolus

§-ga 44, milles sätestatakse vanema kande vaidlustamine, kuid vanemana sünniakti kantud isa Ants Põldma suri

1. mail
2. a. Kolleegium leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõigusnormi väära kohaldamise tõttu.

§ 44lg.

1 ja lg. 2 p. 3 kohaselt võib kohus tunnistada lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks, kui tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast. Vanemate kohta tehtud kannetvõib kohtus vaidlustada täisealiseks saanud laps.

§ 42lg.

1 ja 2 kohaselt, kui lapse põlvnemine ei ole tuvastatud enne tema täisealiseks saamist, võib lapse põlvnemist isast tuvastada üksnes täisealiseks saanud lapse nõudel. Põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Maakohus tuvastas, et Kristi Martin põlvneb Väino Herranenist ning tühistas sel põhjusel sünniaktis isa Ants Põldma kohta tehtud kande, juhindudes eeltoodud perekonnaseaduse sätetest. Kohus jättis tähelepanuta, et Kristi Martini põlvnemine Ants Põldmast on tuvastatud

1. augustil
2. a. tehtud kandega vanemate kohta lapse sünniaktis. Teisest mehest põlvnemise tuvastamine enne sünniakti tehtud kande ebaõigeks tunnistamist ja tühistamist ei ole seaduslik. Kui sünniakti on isa juba märgitud ja lapse põlvnemine sellega tuvastatud, siis tuleb asjast huvitatud isikul kõigepealt see kanne vaidlustada ja alles pärast kohtuotsuse jõustumist saab lahendada teisest mehest põlvnemise tuvastamise hagi. Sünniaktis isa kande vaidlustamise ja lapse põlvnemise tuvastamise hagide üheaegne läbivaatamine ei ole lubatud. Asja uuel arutamisel peab kohus silmas pidama, et kohus võib tunnistada lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks, kui tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast (

§ 44lg. 1). Juhindudes Ts

KS §-dest 357 ja 354 lg. 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Viljandi Maakohtu

1. märtsi
2. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samasse kohtusse. Eesistuja J. Luik Liikmed H. Jõks, T. Vernik