← Eesti

3-2-3-23-96

3-2-3-23-96 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

  1. oktoobril
  2. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, avaldaja A.-E. T osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil
  3. septembril
  4. a. A.-E. T kohtuvigade parandamise avalduse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  5. juuni
  6. a. otsuse A.-E. T hagis Tallinna Linnavarade Ameti vastu lapsendamise tühistamise tühistamiseks ja omandiõiguse tunnistamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu otsusega on tuvastatud, et
  7. novembril
  8. a. sündinud A.-E. T lapsendasid
  9. detsembril
  10. a. abikaasad A:- H. ja L:- H. J.
  11. mail
  12. a. lapsendamine tühistati.
  13. jaanuaril
  14. a. esitas A.-E. T hagi kohtusse tema lapsendamise tühistamise tühistamiseks ning omandiõiguse tunnistamiseks Tallinnas Tartu mnt. 39 asuvale A. J - lt õigusvastaselt võõrandatud majavaldusele. Tallinna Linnakohus
  15. mai
  16. a. otsusega rahuldas hagi osaliselt ning tunnistas kehtetuks
  17. mai
  18. a. Tallinna Linna Rahvaharidusosakonna määruse lapsendamise tühistamiseks. Hagi omandiõiguse tunnistamiseks jättis kohus rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu
  19. juuni
  20. a. otsusega linnakohtu otsus tühistati osaliselt: Tallinna Linna Rahvaharidusosakonna
  21. mai
  22. a. määruse kehtetuks tunnistamise ja lapsendamise tühistamise ning sünniaktis nr. 16 II märkuse annulleerimise osas, hagi lapsendamise tühistamise tühistamiseks jäeti rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt võisid lapsendamise tühistamise ajal kehtinud abielu, perekonna ja eestkoste seaduste koodeksi § 65 kohaselt eestkoste- ja hooldusorganid lapsendamist tühistada, kui lapsendamine oli toimunud lapsendatu vanemate äraolekul või nende nõusolekuta ja kui neile lapse tagasiandmine oli kooskõlas lapse huvidega. Üle kümneaastase lapse lapsendamise tühistamiseks nõuti tema nõusolekut. Tallinna Linna Rahvaharidusosakonna
  23. mai
  24. a. määruse tühistamiseks alust pole, sest lapsendajate avalduse kohaselt polnud lapse isa nõusolekut lapsendamiseks, ta viibis välismaal, lapse ema oli surnud, laps ise andis nõusoleku lapsendamise tühistamiseks ja lapse isal on paremad majanduslikud tingimused. Lapsendamise tühistamist on võimalik tühistada ainult siis, kui lapsendamise tühistamiseks ei esinenud seaduslikke aluseid. Kohtuvigade parandamise avalduses palus avaldaja ringkonnakohtu otsuse tühistada, sest kohtud on rikkunud tema protsessuaalseid õigusi ja vaatamata hageja palvele, ei ole kohtud välja nõudnud Rakvere-Paide rahukogu
  25. novembri
  26. a. määrust, mille kohaselt on A. T - lt vanema õigused ära võetud enne avaldaja lapsendamist. Selle väite kinnituseks on hageja saanud Tallinna Linnaarhiivist Tallinna vaestelastekohtu
  27. augusti
  28. a. istungi protokolli, mille otsusest nähtub, et A. T - lt on alaealise poja suhtes vanemlikud õigused ära võetud. Sellekohane teade avaldati Riigi Teatajas
  29. a. Puudus õiguslik alus lapsendamise tühistamiseks
  30. a. kehtinud Vene Föderatsiooni abielu perekonna ja eestkoste koodeksi § 65 alusel, sest sama koodeksi § 55 sätestas, et isik, kellelt on ära võetud vanemlikud õigused, kaotab lapse suhtes kõik õigused. Kuna vanema õigused olid ära võetud, siis ei saanud lapsendamist tühistada. Lähtudes ringkonnakohtu otsuse motiveeriva osa põhjendustest oleks taotluse rahuldamine välistanud antud kohtulahendi. Kolleegium leidis, et kohtuvigade parandamise avaldus kuulub rahuldamisele. Vastusena apellatsioonkaebusele palus hageja ringkonnakohtul välja nõuda kohtuotsus tema adopteerimise kohta. Tulenevalt TsKS §-st 297 lg 1, pidi kohus võtma selle hageja taotluse suhtes seisukoha, kuid ei võtnud. Protsessiosalise taotluse lahendamist ringkonnakohtu poolt nõuab ka TsKS §
  31. Ringkonnakohtu õigus lahendada asi TsKS §-s 298 sätestatud tingimustel kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, ei vabasta ringkonnakohut kohustusest lahendada protsessiosalise taotlus. Hagi aluseks oli ka asjaolu, et hageja isalt oli vanema võimu teostamise õigus hageja suhtes ära võetud. Linnakohus, rahuldades hagi, on lugenud ka selle asjaolu tõendatuks. Apellatsioonkaebuses vaidlustati muuhulgas ka vanema võimu teostamise äravõtmise tõendatus. Ringkonnakohus, lahendades asja kirjalikus menetluses TsKS § 298 p. 2 alusel, tühistas linnakohtu otsuse ja jättis hagi rahuldamata, lugedes tõendatuks, et hageja lapsendamine toimus isa nõusolekuta tema välismaal viibimise ajal. Kuna ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse ja uue otsusega jättis hagi rahuldamata, siis TsKS §-de 313 lg 1 ja 232 lg 3 ning 4 kohaselt pidi ta võtma seisukoha ka hageja väite osas, et tema isalt oli vanema võimu teostamise õigus ära võetud. Praegu puudub kohtuotsus, milles oleks võetud seisukoht hageja eeltoodud väite osas. Kuna eeltoodud protsessiõiguse normide rikkumised võisid kaasa tuua ebaõige kohtuotsuse, kuulub ringkonnakohtu otsus tühistamisele lapsendamise tühistamise tühistamise nõude osas. Juhindudes TsKS §-dest 357 ja 354 lg 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  32. juuni
  33. a. otsus osas, millega A.E. T hagi lapsendamise tühistamise tühistamiseks jäeti rahuldamata ja asi saata uueks läbivaatamiseks samasse kohtusse. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada. Tagastada A.-E. T - le
  34. mail
  35. a. makstud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja H. Jõks Liikmed L. Laarmaa, J. Luik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.