2 p. 3 kohaselt peab hagiavalduses olema kirjas kostja nimi, elu- või asukoht ja postiaadress, töökoht (amet või tegevusala), sidevahendite numbrid. Kui hageja ei tea kostja aadressi, siis tuleb lisada, mida hageja on teinud selle teadasaamiseks. Kohus ei nõudnud hagejalt hagiavaldust vastu võttes, et selles oleksid kõik seadusega ettenähtud andmed kostja kohta. Hageja kinnitas vastuses kohtuvigade parandamise avaldusele, et talle oli teada kostja töökoht ja telefoninumber.
1 kohaselt on protsessiosaline kohustatud heauskselt kasutama kõiki temale kuuluvaid protsessiõigusi. Hageja ei olnud siiras, kui jättis hagiavalduses kostja kohta osa teadaolevaid andmeid märkimata. Hageja viis kohtu eksitusse, mistõttu kohus rahuldas hageja taotluse ja kutsus kostja kohtusse ajalehekuulutusega. Kohus jättis tähelepanuta, et kohtusse kutsumise korda ei määra mitte hageja, vaid see toimub vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatule. Tsiviilkohtupidamise seadustiku §-id 25-30 sätestavad kohtusse kutsumise korra. Protsessiosalised kutsutakse kohtusse kutsega, mis toimetatakse kätte elukoha aadressil, kuid kui isik tegelikult sel aadressil ei ela, võib kohtukutse saata tema töökohta (ka telefonogrammiga). Kohtukutse antakse isikule kätte allkirja vastu kutsele lisatud teatisel. Kui posti kättetoimetav isik ei saa kätte asjas väljakutsutud isikut tema elu- või töökohas, antakse kutse allkirja vastu kätte piirkonna politseiametnikule või töökoha ametnikule, kes on kohustatud selle esimesel võimalusel adressaadile kätte andma. Ainult siis, kui kostja elukoht või asukoht on hagejale teadmata, vaatamata hageja pöördumisele aadressbüroo ja politsei poole, kutsustakse kostja kohtusse ajalehekuulutusega. Linnakohus rikkus
2 p. 3 sätteid, kui ei nõudnud hagejalt kõiki andmeid kostja kohta ja jättis kostjale kohtukutse üldse saatmata. Hageja väide vastuses kohtuvigade parandamise avaldusele, et kohus saatis kostjale korduvalt kutseid, ei vasta tõele. Kohtutoimikust ei nähtu, et kohus oleks kostjale kutseid saatnud.
1 kohaselt saadetakse ärakiri kohtuotsusest poolele, kes kohtuistungil ei olnud, viie päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsuse resolutiivosas on märgitud, et otsus tehti teatavaks 17. novembril 1995. a. Linnakohtu toimikus ei ole märkigi sellest, et kostjale oleks kohtuotsus saadetud.
Kohus rikkus kostja seda õigust, kui jättis kostjale, keda kohtuistungil ei olnud, kohtuotsuse üldse saatmata.
kohaselt teeb kohus otsuse avalikult teatavaks otsuse kuulutamisega kohtusaalis samal istungil ja selgitab otsuse peale edasikaebamise korda ja tähtaega. Ainult siis, kui otsuse tegemine ja vormistamine nõuab enam aega, võib kohus selle kuulutamise kuni 10 päevaks edasi lükata. Kui otsust ei kuulutatud asja arutamise lõppemisel, teatab kohus protsessiosalistele, millal kohtuotsus avalikult kuulutatakse või kohtu kantselei kaudu teatavaks tehakse.
5 kohaselt kannab kohtuotsus allakirjutamise kuupäeva. Avalikult kuulutamiseks peab otsus olema tehtud, vormistatud ja alla kirjutatud. Sellest tulenevalt kannab kohtuotsus kohtuistungi toimumise kuupäeva, kui otsus kuulutati samal istungil. Kui kohtuotsuse tegemine ja vormistamine nõudis enam aega, siis peab kohtuotsus kandma kuupäeva, mil ta avalikult kuulutati. Linnakohtu otsus kannab
§-idest 354 lg 2 ja 357 tsiviilkolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Linnakohtu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.