← Eesti

3-2-3-32-96

Obsah (10)§ 254§ 25§ 27§ 318§ 170§ 34§ 79§ 172§ 255§ 238

3-2-3-32-96 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 28. novembril 1996. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed J. Rätsep ja T. Vernik, avaldaja H. Porgandi ja tema esi

§ 254lg.

2 kohaselt vaatab kohus erimenetluse asju läbi avaldaja, teiste huvitatud isikute ja riigi ning kohaliku omavalitsuse täitevvõimuorgani osavõtul. Linnakohtule esitatud avalduse kohaselt vajas avaldaja juriidilise fakti tuvastamist selleks, et esitada varade tagastamise avaldus linnavaraametile. Linnakohtule esitatud ja Tallinna Linnavalitsuse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjonile adresseeritud avalduses, on isikuna, kellel on ka õigus vaidlusalusele varale, märgitud Tiia Kask.

§ 25lg.

1 kohaselt kutsutakse protsessiosalised kohtusse kutsega. Kätteantud kutse teatis tagastatakse kohtule (

§ 27lg.1).

Linnakohtu toimikus ei ole kohtuistungile kutsutute nimekirja ega adressaatidele kutsete kätteandmise teatiseid. Toimikus ei ole ka telefonogrammi teksti, mis kinnitaks protsessiosaliste kohtusse kutsumist (

§ 25lg.

4). Kohus rikkus tsiviilkohtupidamisele esitatud nõudeid, jättes kohtuistungile kutsumata nii linnavaraameti esindaja kui ka teised asjast huvitatud isikud.

§ 318lg.

1 p. 2 kohaselt on protsessinormide oluline rikkumine igal juhul aluseks esimese astme kohtuotsuse tühistamisele, kui kohtuotsus on tehtud isikute suhtes, keda seaduse nõuete kohaselt asja arutamisele ei kutsutud.

§ 170lg.

1 kohaselt uurib kohus tõendeid vahetult, sealhulgas kuulab ära protsessiosaliste seletused.

§ 34lg.

1 kohaselt esimese astme kohtuistung protokollitakse.

§ 79lg.

2 ja 3 kohaselt ajab kohtusjuriidilise isiku asja selle juht või tema esindaja, kes tegutseb volituse piires, mis temale seaduse või põhikirjaga on antud. Juht, kes ajab asja kohtus, esitab kohtule dokumendi, mis tõendab tema volitusi.

§ 172

kohaselt kontrollib kohus asjaosaliste kohalolekut ja teeb kindlaks, kes kutsututest on kohale ilmunud, kas puudujad teavad kohtuistungist ja millised andmed on nende ilmumata jäämise kohta. Kohus teeb kindlaks kohalolijate isikusamasuse ja esindajate volitused. Linnakohus jättis igasuguse tähelepanuta kõik eeltoodud seadusesätted ja on kohtuistungi protokolli kandnud lause: "Kohus kuulas ära linnavaraameti juhataja pr. Reidi, kes ei oma vastuväiteid; esindajat pole võimalik saata." Kohus rikkus oluliselt protsessiõiguse norme. Kuna istungile linnavaraameti esindajat ei kutsutud ja teda seal ka ei olnud, siis ta ei saanud asja kohta midagi ütelda. Kohus rikkus kohtulike tõendite vahetu uurimise printsiipi, mis tähendab seda, et protsessiosalised kuulatakse ära vahetult kohtuistungil ja ei kuskil mujal. Toimikus ei ole esindaja volitusi tõendavat dokumenti ega ole teada, kes oli pr. Reidi. Kohtul polnud võimalik kontrollida esindaja isikusamasust ega volitusi.

§ 255lg.

1 ja 2 p. 6 kohaselt tuvastab kohus juriidilisi fakte, millest sõltub isiku isikliku või varalise õiguse tekkimine, muutumine või lõppemine, kui seaduses ei ole ettenähtud teistsugust korda nende tuvastamiseks. TsÜS § 58 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, samuti õigusvastastest tegudest.

§ 254lg.

3 kohaselt, kui erimenetluses tekib õiguslik vaidlus, mis kuulub kohtu pädevusse, jätab kohus avalduse läbi vaatamata ja selgitab huvitatud isikule õigust esitada hagi üldistel alustel. Kohus jättis andmata juriidilise hinnangu, milline seadus näeb ette vara omandiõiguse ülevõtmise kui sündmuse, tehingu või muu õigustoimingu, mis ülevõtjale tekitaks varalise õiguse. Kui sellist seadust olemas ei ole, siis ei ole vara omandiõiguse ülevõtmine juriidiline fakt

§ 255tähenduses.

Kohus jättis tähelepanuta, et H. Porgandi avalduses kohtule räägitakse pärandvarast ja selle kasutama asumisest pärast Karl Seppeli surma, kuid neid suhteid ei reguleerita

§-ga 255. Selleks on pärimisõiguse normid, millede alusel õiguslik vaidlus lahendatakse hagimenetluses.

§ 238

kohaselt võib asja otsustanud kohus protsessiosalise taotlusel või omal algatusel teha täiendava otsuse, kui nõude osas, mille kohta protsessiosalised esitasid tõendeid ja andsid seletusi, otsust ei tehtud. Täiendava otsuse tegemise avalduse võib esitada 10 päeva jooksul otsuse teatavakstegemise päevale järgnevast päevast. Täiendav otsus tehakse kohtuistungil. Protsessiosalistele teatatakse istungi aeg ja koht.

  1. veebruaril
  2. a. tegi Tallinna Linnakohus asjas täiendava kohtuotsuse, millega tuvastas juriidilise fakti, et Loviise Seppel võttis pärast oma abikaasa Karl Seppeli surma
  3. aprillil
  4. a. üle elamu ja krundi omandiõiguse Tallinnas Koidu tn.
  5. Ka täiendava otsuse tegemisel rikkus linnakohus protsessiõiguse norme - ei teatanud protsessiosalistele istungi aega ja kohta. Vaatamata sellele, et kohtuistungit ei ole üldse protokollitud, on täiendavas kohtuotsuses lause: "Kohtuliku asja arutamise käigus ära kuulanud avaldaja seletused "". Kui istungit ei toimunud, siis ei saa otsuses viidata "avaldaja seletuste ärakuulamisele". Linnakohtu
  6. veebruari
  7. a. otsuse tühistamise tõttu tuleb tühistada ka
  8. veebruaril
  9. a. samas asjas tehtud täiendav otsus. Asja uuel arutamisel peab kohus andma juriidilise kvalifikatsiooni H. Porgandi esitatud taotlusele omandiõiguse ülevõtmise fakti tuvastamiseks ning järgima täpselt tsiviilkohtupidamise seadustikus sätestatud menetlusnorme. Juhindudes

§-dest 357 ja 354 lg. 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Linnakohtu

  1. veebruari
  2. a. otsus ja
  3. veebruari
  4. a. täiendav otsus ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada. Tagastada Tallinna Linnavalitsusele
  5. augustil
  6. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. Luik Liikmed J. Rätsep, T. Vernik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.