3-2-3-34-96 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 12. detsembril 1996. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, B. Batkovi esindaja vandeadvokaa

§ 13lg.

1 ning sellest sättest ei tulene, et isiku võib teovõimetuks tunnistada tagasiulatuvalt. Vastustajad peavad linnakohtu otsus õigeks. Tartu Linnavalitsuse Sotsiaalabi osakond leiab, et otsuse aluseks olevad tõendid kinnitavad, et I. Batkov ei olnud vähemalt alates 1995. aastast võimeline endale oma tegudest aru andma ega neid juhtima. N. Danilt"enko ei pea õigeks seisukohta, et kohus ei või isikut tagasiulatuvalt teovõimetuks tunnistada.

§ 7lg.

2 kohaselt on teovõime isiku võime oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja võtta tsiviilkohustusi, samuti neid muuta ja lõpetada.

§ 13

järgi tunnistab kohus teovõimetuks isiku, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Nimetatud sätetest tuleneb, et kohus siiski võib otsustada, millisest ajamomendist isik teovõimetu on. Vastustaja leiab, et seadusandja, viidates teovõimetuks tunnistamise juures kestvusele, peab silmas just ajamomenti, millest alates isik ei suutnud vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja võtta tsiviilkohustusi. Kolleegiumi istungil jäi B. Batkovi esindaja kaebuses märgitud põhjenduste juurde ja palus tühistada Tartu Linnakohtu

1. mai
2. a. otsuse, sest kohtule esitatud avalduses on ekslikult viidatud ka
3. mai
4. a. otsusele. Kolleegium leidis, et linnakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi kohaldamata jätmise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. TsKS § 232 kohaselt pidanuks kohus otsuse põhjendavas osas märkima ka seaduse, mille alusel ta I. Batkovi teovõimetuks tunnistas. Kohus on teinud viite üksnes protsessiõiguse normile ja PkS sätetele, mis reguleerivad eestkoste seadmist, kuid on jätnud kohaldamata

§ 13lg.

1, mis sätestab isiku teovõimetuks tunnistamise aluse.

§-st 13 lg. 1 ei tulene, et kohus võib isiku teovõimetuks tunnistada tagasiulatuvalt ning kohtuotsus on vastuolus selle seadusega. Kohus on I. Batkovi tagasiulatuvalt teovõimetuks tunnistades ühtlasi otsustanud I. Batkovi poja B. Batkovi õiguste ja kohustuste üle, keda protsessi ei kaasatud. Samas kohtutoimikus on aga

1. septembri
2. a. kinkeleping, millest selgub muuhulgas ka B. Batkovi aadress. Jättes B. Batkovi protsessi asjast huvitatud isikuna kaasamata rikkus kohus TsKS § 254, mille kohaselt kohus peab omal algatusel kaasama erimenetlusse asjast huvitatud isikud. Juhindudes TsKS §-dest 357 ja 354 kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tartu Linnakohtu
3. mai
4. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada. Tagastada Boriss Batkovile
5. detsembril
6. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. Odar Liikmed: L. Laarmaa, J. Luik