← Eesti

III-2/1-3/95

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

  1. jaanuar 1995 Tsiviilasi nr. II-2/1-3/95 Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja: J. Odar liikmed: H. Jõks ja T. Vernik hageja esindaja vandeadvokaat H. Otti ja kostja esindaja vandeadvokaat A. Kulli osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil Tartus
  2. jaanuaril 1995 hageja kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu
  3. oktoobri 1994 otsuse Aktsiaseltsi Pärnu Kaubabörs hagis Aktsiaseltsi Salberg vastu mitteeluruumist väljatõstmiseks. Poolte vahel oli sõlmitud
  4. juulil 1992 ühise tegutsemise leping, mille järgi hageja andis tema kasutuses rendilepingu alusel olevast hoonest Pärnus, Rüütli 40 kostja kasutusse kaupluseruumid pindalaga 135,8 m2 .
  5. aprillil 1994 esitatud hagis palus AS Pärnu Kaubabörs lepingu lõpetada, kuna AS Salberg ei täitnud lepingutingimusi.
  6. augustil 1994 muutis hageja hagi alust ning palus kostja välja tõsta Rüütli 40 asuvatest ruumidest, sest AS-l Salberg puudus
  7. juulil 1992 õigus- ja teovõime mistahes lepingu sõlmimiseks. AS-i Salberg ei olnud lepingu sõlmimise päeval olemas, talle anti asutamisluba
  8. juulil 1992 ja registreeriti ta
  9. augustil
  10. Pärnu Linnakohtu
  11. augusti 1994 otsusega tunnistati AS-i Salberg valdus Rüütli 40 ruumidele ebaseaduslikuks. Tallinna Ringkonnakohtu
  12. oktoobri 1994 otsusega tühistati linnakohtu otsus ja AS-i Pärnu Kaubabörs hagi AS-i Salberg vastu jäeti rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse motiivide kohaselt kirjutas K.Treuberg
  13. juulil 1992 lepingule alla kui füüsiline isik tegutsedes kostja esindajana. AS Salberg registreeriti
  14. augustil
  15. Vaidlustatud tehingu kiitsid mõlemad pooled heaks ja püüdsid lepingutingimusi täita. Alles lõplikus hagis kaks aastat peale lepingu sõlmimist vaidlustas hageja kostja nimel tegutsenud isiku volitused. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 103 sätestab, et tehing, mille teise isiku nimel on teinud isik, kellel ei olnud volitust või kes volituse piire ületas, on tühine. Kui isik, kelle nimel
  16. lõikes nimetatud tehing tehti, selle hiljem heaks kiidab, on tehing kehtiv algusest peale. Sama oli sätestatud ka lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsK §-s
  17. Kassatsioonkaebuses palub AS Pärnu Kaubabörs ringkonnakohtu otsuse tühistada ning teha asjas uus otsus ja hagi rahuldada. Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta, et Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 103 käsitleb tehingu heakskiitu isiku poolt, kes tehingu tegemise ajal eksisteeris ning kellel oli tehingu tegemise ajal seaduses ettenähtud õigus- ja teovõime, ilma nende tunnusteta pole ka isikut. AS-i Salberg ei olnud
  18. juulil 1992 olemas ja ei saa rääkida ka AS-i Salberg poolt hilisemast tehingu heakskiitmisest. Kohus on seadust vääralt kohaldanud. Vastuses kassatsioonkaebusele leiab kostja esindaja, et ringkonnakohus on seadust õigesti kohaldanud. Kui isikul puudus tehingu teostamise ajal volitus, kuid hiljem on tehing mõlema lepingupoole poolt heaks kiidetud, siis kehtib see leping algusest peale. Hageja ja kostja on mõlemad kaks aastat heauskselt lepingut täitnud ja selle tühistamiseks või kehtetuks tunnistamiseks puudub alus. Tsiviilkolleegiumi istungil jäid pooled oma seisukohtade juurde. Tsiviilkolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. TsK § 438 lg. 1 kohaselt kohustuvad pooled ühise tegutsemise lepingu järgi ühiselt tegutsema ühise majandusliku eesmärgi saavutamiseks. Ringkonnakohus märgib otsuses õigesti, et AS Pärnu Kaubabörsi ja K. Treubergi (füüsiline isik) vahel
  19. juulil 1992 sõlmitud lepingu võtsid täitmiseks ja kiitsid heaks mõlemad pooled peale
  20. augustit 1992, kui registreeriti AS Salberg. AS Salberg oli sel ajal loomisel kui K. Treuberg tema nimel lepingu sõlmis ja hiljem AS Salbergi juhina seda täitma asus. Lepingulise suhte olemasolu poolte vahel võttis omaks ka hageja kohtusse pöördumisel hagiavalduses, kus ta nõudis lepingu lõpetamist. Lõpetada saab lepingut, mis oli sõlmitud. Vaidlust lepingu olemasolu üle ei ole. Arvestades seda, et tehingu tegemise ajal oli AS Salberg loomisel, on ringkonnakohus selles asjas õigesti kohaldanud TsÜS § 103 lg. 1, 2 sätteid, mis on analoogilised TsK §-ga 66 ja märkinud, et vaidlustatud tehingu kiitsid heaks mõlemad pooled ja püüdsid lepingut täita nagu oli kinnitanud ka AS Pärnu Kaubabörsi esindaja. Leping toimis poolte vahel 1992.a. augustist saadik ja alles
  21. aprillil 1994.a. esitati hagi selle lõpetamiseks. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TKS § 346 p. 1 tsiviilkolleegium otsustas: Jätta muutmata Tallinna Ringkonnakohtu
  22. oktoobri 1994 otsus ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Eesistuja J. Odar Liikmed H. Jõks, T. Vernik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.