III-2/1-9/95

III-2/1-9/95 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

1. veebruaril
2. a. Tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar liikmed H. Jõks ja J. Luik vastustaja Natalja Muhhina osavõtul vaatas avalikul kohtuistungil
3. veebruaril
4. a. läbi Sillamäe Haigla kassatsioonkaebuse alusel Viru Ringkonnakohtu
5. oktoobri
6. a. otsuse Natalja Muhhina hagis Sillamäe Haigla vastu distsiplinaarkaristuse tühistamiseks, tööle ennistamiseks ja sunnitult töölt puudumise aja eest keskmise palga saamiseks. Viru Ringkonnakohtu
7. oktoobri
8. a. otsusega jäeti rahuldamata Sillamäe Haigla apellatsioonkaebus Ida-Viru Maakohtu
9. märtsi
10. a. otsuse tühistamiseks. N. Muhhina asus Sillamäe Haiglasse tööle
11. aastal. Alates
12. aastast töötas ta haigla ülemõena. Haigla peaarsti
13. septembri
14. a. käskkirjaga määrati N. Muhhinale distsiplinaarkaristusena noomitus alluvate suhtes taktitu ja ebaeetilise käitumise eest. Peaarsti
15. oktoobri
16. a. käskkirjaga lõpetati N. Muhhinaga tööleping alates
17. oktoobrist
18. a. TLS § 86 p. 6 alusel töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel. N. Muhhina esitas
19. oktoobril
20. a. hagi distsiplinaarkaristuse tühistamiseks. Sillamäe Linnakohtu
21. oktoobri
22. a. otsusega jäeti N. Muhhina hagi rahuldamata. Hageja apellatsioonkaebuse alusel tühistas Viru Ringkonnakohus linnakohtu
23. oktoobri
24. a. otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks Ida-Viru Maakohtusse.
25. novembril
26. a. esitas N. Muhhina hagi tööle ennistamiseks ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga saamiseks. Ida-Viru Maakohus liitis N. Muhhina hagid Sillamäe Haigla vastu ühte menetlusse. Apellatsioonikohus jättis haigla apellatsioonkaebuse rahuldamata, kuna leidis, et maakohtu
27. märtsi
28. a. otsusega tuvastati õigesti N. Muhhinale kohaldatud distsiplinaarkaristuse ebaseaduslikkus. Tööandja ei järginud töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 6 lg. 1 nõuet, et distsiplinaarkaristuse võib määrata ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil süüteost sai teada isik, kellele süüdlane tööalaselt allub.
29. septembri
30. a. käskkirja aluseks on märgitud peaarsti asetäitja V. Abramovitsi ja õdede N. Rõssenkova, K. Babitseva, A. Gruzdeva ning I. Bõtskova ettekandeid. Peaarsti asetäitja ettekanne on koostatud
31. augustil
32. a. ja nimetatud õdede ettekanne
33. septembril
34. a.
35. augustil
36. a. esitatud ettekannet ei saaanud noomituse määramisel arvestada, sest töötaja süüteost teadasaamisest oli möödunud rohkem kui üks kuu. Õdede ettekannetes ei ole aga esitatud ühtegi konkreetset fakti N. Muhhina ebaeetilise käitumise kohta. Maakohtus ei suutnud kostja tõendada, et N. Muhhina on suhtlemisel alluvatega olnud taktitu ja ebaeetiline. Ringkonnakohus nõustus maakohtu järeldusega, et töölepingu lõpetamine N. Muhhinaga TLS § 86 p. 6 alusel ei olnud seaduslik, kuna tööandja nõudis N. Muhhinalt Haigla keskastme meditsiinipersonali atesteerimise organiseerimist, mida aga ülemõe ametijuhend ette ei näe. Sillamäe Haigla palub Viru Ringkonnakohtu
37. oktoobri
38. a. otsuse tühistada kui põhjendamatu ja seadusele mittevastava. Kassaator leiab, et N. Muhhina ebaeetiline ja jäme käitumine teiste haigla töötajatega, samuti oma töökohustuste mittetäitmine oli piisavalt tõendatud. Apellatsioonikohus ei ole oma otsuses näidanud, millistel asjaoludel ta nende kaebuses esitatud põhjendused tagasi lükkab. Vastustaja peab ringkonnakohtu otsust õigeks ja palub jätta see muutmata. Ülemõe ametijuhend ei näe ette atesteerimise organiseerimist, temal on vaid õigus teha ettepanekuid haigla juhtkonnale keskastme meditsiinipersonali suunamiseks kvalifikatsiooni tõstmise kursustele. Kassaatori viited EV Tervishoiuministeeriumi
39. mai
40. a. käskkirja lisaga kinnitatud atesteerimise korrale ei ole asjakohased, sest nimetatud käskkiri ei kehtinud temaga töölepingu lõpetamise ajal. Kolleegium leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kassaator ei ole kaebuses vaidlustanud materiaalõiguse normide kohaldamise õigsust ega nõudnud apellatsioonikohtu otsuse tühistamist protsessiõiguse normide olulise rikkumise tõttu, mis tõi kaasa või võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Otsuse tühistamise taotlust põhjendab kassaator tõendite väära hindamisega. Esitatud väidete tõendamiseks esitas kassaator kassatsioonikohtule õdede atesteerimise plaani, mille on koostanud N. Muhhina, kusjuures atesteerimise organiseerimise eest vastutajaks on ta märkinud iseennast. TsKS § 336 lg. 1 tulenevalt on kassatsioonikohtul õigus kassatsioonkaebuse alusel kontrollida, kas apellatsioonikohus on õigesti kohaldanud ja tõlgendanud materiaalõiguse norme ning järginud protsessiõiguse norme. Asjast ei nähtu, et apellatsioonikohus tõendite hindamisel oleks rikkunud protsessiõiguse norme. Atesteerimise plaani tõendina arvestada ei saa, sest vastavalt TsKS § -le 336 lg. 2 ei või protsessiosaline kassatsioonikohtus põhjendada oma seisukohta tõendiga, mida ei ole esitatud alama astme kohtus, kui ta ei tõenda, et seda ei olnud võimalik varem teha. Kassaator ei ole põhjendanud, miks ta nimetatud plaani alama astme kohtusse ei esitanud. Juhindudes TsKS § -st 346 p. 1 kolleegium o t s u s t a s: Jätta Viru Ringkonnakohtu
41. oktoobri
42. a. otsus muutmata ja Sillamäe Haigla kaebus rahuldamata. J. Odar, H. Jõks, J. Luik