III-2/1-30/95

III- 2/1-30/95 MÄÄRUS Tartus,

1. mail
2. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja T. Vernik vaatas läbi avalikul kohtuistungil
3. mail
4. a. Ettevõtte "Haljala Varahoidja" erikaebuse alusel Viru Ringkonnakohtu
5. veebruari
6. a. määruse, millega keelduti Ettevõtte "Haljala Varahoidja" hagi Aksiaseltsi "Vilis" vastu laenulepingu kehtetuks tunnistamiseks, vara tagasinõudmiseks ja laenuprotsentide nõudmiseks vastuvõtmisest. Lääne - Viru Maakohtule esitatud hagis palus Ettevõte "Haljala Varahoidja" TsK § 51 alusel tunnistada kehtetuks Haljala Põllumajandusühistu ja AS Vilis vahel
7. jaanuaril
8. a. sõlmitud laenulepingu nr. 12 koos lisadega, kohustada AS -i Vilis tagastama laenulepingute järgi saadud põhija käibevahendid maksumusega 257899 krooni Haljala Põllumajandusühistu õigusjärglasele Ettevõttele "Haljala Varahoidja" ja välja mõista hageja kasuks laenuprotsendid 26489 krooni. Hageja tasus riigilõivu 1924 krooni 50 senti. Maakohtu
9. septembri
10. a. määrusega keelduti avalduse vastuvõtmisest TsKS § 148 lg. 1 p. 11 alusel, sest riigilõiv 8437 krooni hagihinnalt 257899 krooni oli tasumata. Viru Ringkonnakohtu
11. veebruari
12. a. määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata põhjusel, et TsKS § 46 lg. 1 punktide 2, 9 ja 10 alusel määratakse hagihind kindlaks vara nõudmise hagides hagetava vara väärtusega, hagides omandiõiguse tunnistamiseks varale vara maksumusega ja mitmest iseseisvast nõudest koosnevateshagides kõikide nõuete kogusummaga. Hageja esitatud nõuete summa oli 284388 krooni. Hageja tasutud riigilõiv 1924 kr. 50 s. ei olnud piisav ja on hagi vastuvõtmisest keeldumise aluseks. Erikaebuses palus hageja ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus tunnistades õigeks hageja poolt tasutud riigilõivu suuruse. Hageja arvates ei ole tegemist varale omandiõiguse tunnistamisega, vaid TsK § 51 lg. 2 sätetest tuleneva restitutsiooniga, sest lepingu kehtetuks tunnistamisel tuleb kummalgi poolel tagastada teisele poolele kogu lepingu järgi saadu. Sellega ennistub lepingueelne olukord ja seda ei saa samastada varalise nõudega. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks ei ole alust. Riigilõivuseaduse lisa 1 punkt 1.5 kohaselt tuleb kohtusse esitatava mittevaralise hagiavalduse eest tasuda riigilõivu 40 krooni. Ringkonnakohus märgib õigesti, et hageja on esitanud kolm nõuet. Tehingu kehtetuks tunnistamisel TsK § 51 alusel kaasneb kummagi poole kohustus tagastada teisele poolele kogu tehingu järgi saadu. Restitutsiooni kohaldab kohus tehingu kehtetuks tunnistamisel alati, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Ringkonnakohus märgib õigesti, et käesolevas vaidluses on tehingu kehtetuks tunnistamise sisuks varaline ja rahaline nõue. Varalised nõuded põhi- ja käibevahendite tagasisaamiseks ning laenuprotsentide väljamõistmiseks kostjalt on aga hinnalised hagid ning neilt tuleb tasuda riigilõivu vastavalt vara maksumusele ja rahalise nõude suurusele (riigilõivuseaduse lisa 1 punkt 1.1 ja TsKS § 46 lg. 1 p. -d 1, 2, 9 ja 10). Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsKS § -st 346 p. 1 kolleegium m ä ä r a s: Jätta muutmata Viru Ringkonnakohtu
13. veebruari
14. a. määrus ja erikaebus rahuldamata. Eesistuja: J. Odar Liikmed: H. Jõks, T. Vernik