III-2/1-37/95

III-2/1-37/95 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

1. juunil
2. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja J. Luik vaatas läbi avalikul kohtuistungil
3. juunil
4. a. ettevõtte "Haljala Varahoidja" kassatsioonkaebuse alusel Viru Ringkonnakohtu
5. veebruari
6. a. otsuse ettevõtte "Haljala Varahoidja" hagis AS Amet vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks. Viru Ringkonnakohus jättis
7. veebruari
8. a. otsusega rahuldamata ettevõtte "Haljala Varahoidja" apellatsioonkaebuse ja muutmata Lääne-Viru Maakohtu
9. mai
10. a. otsuse, millega ei rahuldatud "Haljala Varahoidja" hagi AS -i Amet vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks. Haljala Põllumajandusühistu müüs
11. mail
12. a. ostu-müügi lepingu nr. 2 alusel temale kuulunud universaalhalli nr. 2 tervikvarana AS -le Amet hinnaga 728 000 rubla. Universaalhalli nr. 2 müügiks andis
13. aprillil
14. a. nõusoleku Haljala Põllumajandusühistu reformikomisjon.
15. veebruaril
16. a. esitas ettevõte "Haljala Varahoidja" (Haljala põllumajandusühistu õigusjärglane) Lääne-Viru Maakohtule hagi AS -i Amet vastu seaduse nõuetele mittevastava tehingu kehtetuks tunnistamiseks. Hageja leidis, et alates põllumajandusreformi seaduse vastuvõtmisest pidid kõik tehingud majandi põhivaraga toimuma üksnes Haljala põllumajandusühistu reformikomisjoni nõusolekul. Kuna reformikomisjon
17. novembri
18. a. protokollilise otsuse nr. 28 p. 2.2 kohaselt tühistas oma
19. aprilli
20. a. antud nõusoleku universaalhalli nr. 2 müügi kohta AS -le Amet, siis on ära langenud tehingu õiguslik alus, ja sõlmitud tehing on muutunud kehtetuks. Põllumajandusreformi seaduse § 21 lubab taotleda vara eraldamist natuuras ainult õigustatud subjektil. AS Amet kui eraaktsiaselts õigustatud subjektiks olla ei saanud, seega ei võinud ta olla ka vaidlusaluse tehingu subjektiks. Ringkonnakohtu
21. veebruari
22. a. otsuse kohaselt Haljala põllumajandusühistu ja AS Amet vaheline universaalhalli nr. 2 ostu-müügi leping vastab seaduses tehingutele, s. h. ostu- müügi lepingutele kehtestatud nõuetele nii oma sisu, vormi kui ka subjektilise koosseisu osas. Ringkonnakohus pidas õigeks maakohtu seisukohta, et universaalhalli nr. 2 müümiseks ei olnud vaja reformikomisjoni nõusolekut, kuna tegemist ei olnud majandi põhivaraga. Universaalhall nr. 2 oli Haljala põllumajandusühistu bilansis arvel poolelioleva ehitisena. Apellatsioonikohus tugines vara kuuluvuse määramisel Vabariigi Valitsuse
23. juuli
24. a. määrusega kinnitatud raamatupidamise põhimääruse p. -le
25. Osundatud punkti kohaselt osalevad põhivahendid majandustegevuses pikema ajavahemiku jooksul ja neilt arvestatakse amortisatsiooni. Kõik muud vahendid on käibevahendid. Apellatsioonikohus nõustus maakohtu järeldusega - kuna universaalhalli müümiseks reformikomisjoni nõusolekut vaja ei olnud, siis ei saa tehingu kehtetuks tunnistamise aluseks olla selle komisjoni poolt
26. aprillil
27. a. antud nõusoleku tühistamine
28. novembril
29. a. Ringkonnakohus leidis, et kostja pahausksus ostu-müügi lepingu sõlmimisel ei ole millegagi tõendatud. Kassatsioonkaebuses palub ettevõte "Haljala Varahoidja" Viru Ringkonnakohtu
30. veebruari
31. a. otsuse tühistada, kuna ringkonnakohus ei ole otsuse tegemisel piisavalt arvestanud asjaolu, et vaidlusalune tehing tehti põllumajandusreformi käigus, mil lepinguosalised pidid lisaks tsiviilõiguse normidele juhinduma ka põllumajandusreformi reguleerivatest seadusandlikest aktidest. Apellatsioonikohus on ekslikult leidnud, et universaalhall nr. 2 poolelioleva ehitisena ei ole põhivara, kuna tõlgendas vääralt raamatupidamise põhimääruse p.
32. Kassaatori arvates ei saa pooleliolevat ehitust liigitada käibevahendite hulka üksnes seetõttu, et sellelt ei arvestata amortisatsiooni. Väär on ringkonnakohtu seisukoht tehingu teostamiseks reformikomisjoni nõusoleku olemasolu osas, kuna komisjon hiljem protokollilise otsusega nõusoleku tühistas. Vastustaja AS Amet peab kaebust põhjendamatuks ja palub ringkonnakohtu
33. veebruari
34. a. otsuse muutmata jätta. Tsiviilkolleegium leiab, et vastavalt TsKS § -le 347 tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Väär on apellatsioonikohtu järeldus, et müügi ajal kehtinud "Raamatupidamise põhimääruse" p. 17 kohaselt ei ole pooleliolev universaalhall põhivara ja selle müümiseks ei olnud vaja Põllumajandusreformi seaduse § -s 5 lg. 5 sätestatud reformikomisjoni luba. Poolelioleva ehitise määratlemiseks põllumajandusreformis põhivarana tuleb arvestada objekti planeeritud kasutusaega, selle valmidusastet, ehitusloa olemasolu ja maksumust. Konkreetsel juhul ka seda, et enne universaalhalli müümist tervikvarana Haljala Põllumajandusühistu ise taotles reformikomisjoni luba ja reformikomisjon andis nõusoleku universaalhalli müümiseks tervikvarana. Reformikomisjoni poolt oma esialgse nõusoleku hilisem tühistamine ei ole iseenesest aluseks ostumüügi lepingu kehtetuks tunnistamisele, kui esialgne otsus nõusoleku andmise kohta oli seaduslik. Apellatsioonikohus, asunud seisukohale, et müügiks polnud reformikomisjoni nõusolekut vaja, pole andnud õiguslikku hinnangut sellele, kas reformikomisjoni esialgne otsus nõusoleku andmise kohta universaalhalli müümiseks, oli seaduslik või mitte, kuigi apellatsioonkaebuses on hageja viidanud reformikomisjoni esialgse otsuse tühistamisele. Juhindudes TsKS § -dest 346 p. 2 ja 347 p. 1 tsiviilkolleegium o t s u s t a s: Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
35. veebruari
36. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule teises koosseisus. Ettevõtte "Haljala Varahoidja" kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada ettevõttele "Haljala Varahoidja" kautsjon 728 (seitsesada kakskümmend kaheksa) krooni. Eriarvamusele jäi tsiviilkolleegiumi liige J. Luik. Eesistuja J. Odar Liikmed H. Jõks, J. Luik J. Luige eriarvamus Leian, et Viru Ringkonnakohtu
37. veebruari
38. a. otsus on sisuliselt õige ning selle tühistamiseks alus puudub. Vastavalt TsKS § -le 336 lg. 1 kontrollib kassatsioonikohus kassatsioonkaebuse alusel, kas apellatsioonikohus on õigesti kohaldanud ja tõlgendanud materiaalõiguse norme ning järginud protsessiõiguse norme. Kassaator vaidlustas kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu tõlgenduse põhivara (põhivahendite) mõistele raamatupidamise põhimääruse p. 17 alusel. Apellatsioonikohtu otsusest järeldub üheselt, et kohus ei ole põhimääruse p. 17 põhivahendite mõistet tõlgendanud, küll on kohus seda kohaldanud vara liigitamisel. Raamatupidamise põhimääruse p. 17 sätestab, et ettevõtte vara koosneb põhi- ja käibevahenditest. Põhivahendid osalevad majandustegevuses pikema aja jooksul ja neilt arvestatakse amortisatsiooni. Kõik muud varad on käibevahendid. Universaalhall ei olnud majandi raamatupidamises arvel põhivarana. Ostu-müügi lepingu järgi müüdi hall poolelioleva ehitisena. Raamatupidamises saab ehitise põhivarana (põhivahendina) arvele võtta selle ekspluatatsiooni andmise akti alusel. Ehitis hakkab osalema majandustegevuses vastavalt oma otstarbele ning ehitiselt arvestatakse amortisatsiooni. Nõustuda ei saa kolleegiumi seisukohaga, et poolelioleva ehitise määratlemiseks põllumajandusreformis põhivarana tuleb arvestada objekti planeeritud kasutusaega, selle valmidusastet, ehitusloa olemasolu ja maksumust, kuna põllumajandusreformi seaduse § -s 2 ei ole seadusandja selles seaduses kasutatavale terminile "põhivara" andnud raamatupidamise põhimääruse p. -st 17 tulenevale mõistele erinevat tähendust.