← Eesti

III-2/1-39/95

III-2/1-39/95 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

  1. juunil
  2. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja J. Luik vaatas läbi avalikul kohtuistungil
  3. juunil
  4. a. RE Tallinna Sadam kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu
  5. märtsi
  6. a. otsuse AS Elbix hagis RE Tallinna Sadam vastu 1 297 105 krooni nõudes ja RE Tallinna Sadam vastuhagis vara hoidmise maksumuse sissenõudmiseks. Tallinna Ringkonnakohtu
  7. märtsi
  8. a. otsusega jäeti rahuldamata kostja RE Tallinna Sadam apellatsioonkaebus Tallinna Linnakohtu
  9. novembri
  10. a. otsuse tühistamiseks. Linnakohtu
  11. novembri
  12. a. otsusega mõisteti kostjalt hageja AS Elbix kasuks välja 973 800 krooni rendilepingu lõpetamisega tekitatud kahju katteks ja 29 914 krooni riigilõivu riigituludesse.
  13. juulil
  14. a. sõlmiti AS-i Tormilind kultuuri-spordi kompleks (edaspidi AS Tormilind KSK) ja AS Elbix vahel rendileping nr. 75, mille kohaselt anti AS Tormilind KSK kasutuses olevad mitteeluruumid asukohaga Tallinn, Sadama 8 kasutamiseks AS-le Elbix kauplus-kohvibaarina viieks aastaks.
  15. novembri
  16. a. kirjaga nr. 27 teatas AS Tormilind KSK AS-le Elbix hoone Sadama 8 üleandmisest RE Tallinna Sadam bilanssi vastavalt Teede- ja Sideministeeriumi otsusele nr. 2/16/1199
  17. novembrist
  18. a. ning rendilepingu nr. 75 kehtetuks tunnistamisest. AS Elbix esitas
  19. jaanuaril
  20. a. Tallinna Linnakohtusse hagi RE Tallinna Sadam vastu õiguse tunnistamiseks renditud ruumidele Sadama
  21. Selleks ajaks oli hoone Sadama 8 lammutatud ning kohus jättis
  22. märtsi
  23. a. otsusega hagi rahuldamata.
  24. septembril
  25. a. esitas AS Elbix uue hagi RE Tallinna Sadam vastu. Hageja leiab, et seoses rendilepingu lõpetamisega on tekitatud AS-le Elbix kahju. Lähtudes rendiseaduse §​st 20 peab temale tekitatud kahju hüvitama RE Tallinna Sadam, kuna Teede- ja Sideministeeriumi ühepoolne otsus nr. 2/1-6/1199
  26. novembrist
  27. a. rendilepingu lõpetamise kohta ei oma juriidilist jõudu. Renditud mitteeluruumi kasutamiseks kauplus-kohvibaarina tegi AS Elbix projekteerimis- ja ehitustöid. AS Appelford Ltd. Kinnisvarade Büroo antud eksperthinnangu kohaselt seisuga
  28. juuni
  29. a. on AS Elbix baariruumides projekteerimis- ja ehitustöödeks kulutanud 486 900 krooni. Renditud ruumi paigaldas hageja baariseadmeid 217 935 krooni väärtuses. Tuginedes rendilepingu p.-dele 4.1 ja 4.2 ning rendiseaduse §-dele 24 lg. 1 ja 25 palub hageja kostjalt välja mõista 973 800 krooni projekteerimis- ja ehitustööde maksumuse kahekordses ulatuses, 217 935 krooni baariseadmete eest ja 103 170 krooni saamata jäänud kasumina
  30. novembrist
  31. a. -
  32. juulini
  33. a. Esitatud vastuhagis palub kostja hagejalt välja mõista 43 385 krooni hageja vara demonteerimise, laadimise ja hoidmise eest. Linnakohtu
  34. novembri
  35. a. otsuse tühistamiseks ringkonnakohus seaduslikku alust ei leidnud. Apellatsioonikohus ei pidanud vajalikuks linnakohtu otsuse täiendavat motiveerimist, nõustudes täielikult linnakohtu otsuse põhjendustega. Apellatsioonikohtu otsuse kohaselt sõlmisid AS Tormilind KSK ja AS Elbix
  36. juulil
  37. a. rendilepingu. AS Tormilind KSK kirjal
  38. novembrist
  39. a., rendilepingu kehtetuks tunnistamise kohta, ei ole õiguslikku tähendust, kuna rendilepingu kehtetuks tunnistamisel on oma seaduslik kord. Rendiseaduse §-st 20 tulenevalt jääb vara omandiõiguse üleminekul rendile andjalt teisele isikule varemsõlmitud leping jõusse ka uue omaniku või tiitlipärase valdaja suhtes. Vastuhagi jättis linnakohus rahuldamata TsK § 420 alusel. Osundatud paragrahvi järgi on õigus nõuda hoiutasu hoiulepingu alusel. Poolte vahel hoiulepingut sõlmitud ei ole. Kassatsioonkaebuses palub RE Tallinna Sadam apellatsioonikohtu otsuse tühistada TsKS § 347 p.-de 1 ja 2 alusel, kuna kohus on jätnud materiaalõiguse normi kohaldamata ning otsuse tegemisel on oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi, mistõttu otsus ei ole seaduslik. Apellatsioonkaebuses esitas kostja põhjendused, miks
  40. juulil
  41. a. sõlmitud leping on tühine. Nimetatud lepingu sõlmimise ajal oli hoone Sadama 8 Eesti Merelaevanduse tütarettevõtte RAS EML Tormilind bilansis. Sel ajal juriidilise isikuna AS-i Tormilind ei eksisteerinud. Oli olemas küll EML kultuuri- ja spordikompleks, kelle põhikiri aga ei andnud talle õigust sellise rendilepingu sõlmimiseks. Kassaator leiab, et kohtud peaksid andma hinnangu tehingu tühisuse väitele, olenemata kohtuastmest, kus seda nõutakse. Tühine tehing ei saa muutuda kehtivaks kui esimese astme kohtus tühisuse tunnuseid avastatud ei ole. Kassaator leiab, et apellatsioonikohus ei ole asja sisuliselt lahendanud, kuna kohtuotsus seda ei kajasta. Kooskõlas TsKS §-ga 232 lg. 4 märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, põhjendused, miks kohus need või teised tõendid tagasi lükkab, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Vastustaja peab kaebust põhjendamatus, kuna kostja ei ole esitanud hagi rendilepingu kehtetuks tunnistamiseks. Tsiviilkolleegium leiab, et vastavalt TsKS §-le 347 p. 2 tuleb apellatsioonikohtu
  42. märtsi
  43. a. otsus tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. TsKS § 289 lubab apellandil viidata uutele põhjendustele või tõenditele, mida ta ei esitanud esimese astme kohtus, üksnes siis, kui ta põhjendab kaebuses, et tal ei olnud võimalik neid esitada esimese astme kohtus või tal oli esitamata jätmiseks muu kaalukas põhjus. Apellant esitas kaebuses põhjendused, miks ta esitab alles apellatsioonikohtule Tallinna Linnavalitsuse linnamajanduse ameti tõendi nr. 23/1167
  44. detsembrist
  45. a., mille kohaselt Tallinna Ettevõtteregistrisse on
  46. novembril
  47. a. kantud Eesti Merelaevanduse kultuuri- ja spordikompleks, mitte aga
  48. novembril
  49. a. AS EML Tormilind kultuuri- ja spordikompleks nagu linnakohtule esitatud Tallinna Linnavalitsuse linnamajanduse ameti tõendil nr. 23/938
  50. oktoobrist
  51. a. märgitud. Tallinna ettevõtteregistrisse ei ole kantud aktsiaseltsi Tormilind ega aktsiaseltsi EML Tormilind kultuuri- ja spordikompleks. Kohtuistungi protokollist nähtub, et apellatsioonikohus arutas apellandi esitatud põhjendusi, kuid nende osas seisukohta ei võtnud. Tulenevalt TsKS §-st 336 lg. 1 puudub kassatsioonikohtul pädevus tõendite hindamiseks. Kassatsioonikohus kontrollib, kas apellatsioonikohus on õigesti kohaldanud ja tõlgendanud materiaalõiguse norme ning järginud protsessiõiguse norme. Seetõttu tuleb apellatsioonikohtul apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete alusel kontrollida, kas linnakohtu
  52. novembri
  53. a. otsus on seaduslik ja põhjendatud, võttes eelnevalt seisukoha uute põhjenduste ja tõendite osas. Juhindudes TsKS §-dest 346 p. 2 ja 347 p. 2 tsiviilkolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  54. märtsi
  55. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule teises koosseisus. Kaebus rahuldada. Tagastada RE-le Tallinna Sadam
  56. märtsil
  57. a. Põhja-Eesti Panga Tartu filiaali tasutud kautsjon 5000 (viis tuhat) krooni. Eesistuja J. Odar Liikmed: H. Jõks, J. Luik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.