← Eesti

III-2/1-40/95

III-2/1-40/95 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

  1. juunil
  2. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja T. Vernik, Viljandimaa Metsaameti esindaja vandeadvokaat E. Lillsaare osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil
  3. juunil
  4. a. Viljandimaa Metsaameti kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu
  5. märtsi
  6. a. otsuse Viljandimaa Metsaameti hagis Riikliku Aktsiaseltsi "Viljandi Metsakombinaat" vastu 2 503 289 krooni nõudmiseks.
  7. septembril
  8. a. esitatud hagis palus Viljandimaa Metsaamet välja mõista Viljandi Metsakombinaadilt kännuraha võla ja viivise TsK §-de 242 ja 249 alusel, mis sätestavad ostu-müügi lepingu olemuse ja selle tasumisest keeldumise tagajärjed.
  9. a. müüdi kostjale raiefondi katteks peakasutuse korras metsa, mille eest tuli tasuda kännuraha 993 655 krooni, sellest jäi tasumata 765 408 krooni. Metsaoksjonil
  10. septembril
  11. a. ostis kostja metsa, mille eest tuli tasuda kännuraha 1 106 382 krooni, sellest jäi tasumata 768 285 krooni. Pärast hagi esitamist tasus kostja 310 000 krooni kännuraha. Kohtuistungil taotles hageja kostjalt välja mõista kännuraha koos käibemaksuga 1 223 694 krooni ja viivist võlgnevuselt kuni
  12. oktoobrini
  13. a. 1 826 929 krooni - kõik kokku 3 050 623 krooni. Viljandi Maakohtu
  14. oktoobri
  15. a. otsusega mõisteti välja Viljandi Metsakombinaadilt 1 223 694 krooni kännuraha võlgnevust koos käibemaksuga TsK § 242alusel. Kohus leidis, et viivis väljamõistmisele ei kuulu, sest Vabariigi Valitsuse
  16. aprilli
  17. a. korralduse nr. 195-K alusel väljaantud Rahandusministeeriumi
  18. oktoobri
  19. a. määrusega nr. 152 peatati riiklike metsavarumisettevõtete
  20. a. eest tasuda oleva kännuraha võlgnevuselt viivise võtmine alates
  21. maist
  22. a. Kuivõrd viivise nõue ei tulenenud pooltevahelisest lepingust, siis arvestades Rahandusministeeriumi määrust, ei kuulu viivise nõue rahuldamisele. Kohtuistungil ei ole hageja taotlenud kahju hüvitamist TsK § 249 alusel. Tartu Ringkonnakohtu
  23. märtsi
  24. a. otsusega muudeti maakohtu otsust ning Viljandi Metsakombinaadilt mõisteti täiendavalt välja viivis 63 388 krooni. Otsuse motiivide kohaselt tuleb viivis välja mõista vastavalt seadusele sõltumata sellest, et pooltevahelises lepingus ei ole viivise kohta konkreetset kokkulepet. Kostja võttis endale kohustuse tasuda metsa eest vastavalt kehtivale metsaseadusandlusele. Vastavalt Metsandusfondi tulude ajutisele juhendile tuleb viivist maksta 0,1% maksmisega viivitatud iga päeva eest. Käesolevas vaidluses ei olnud kohaldatav metsamajanduse sihtkapitali juhendkiri, sest see ei kehtinud lepingute sõlmimise ajal. Rahandusministeeriumi
  25. oktoobri
  26. a. määrusega nr. 152 peatati viiviste võtmine alates
  27. maist
  28. a. nii põhifondi hulka kuuluva kui ka oksjonilt ostetud metsamüügi tehingutelt. Kuni
  29. maini
  30. a. kuulub viivis kännuraha mitteõigeaegse tasumise eest sissenõudmisele.
  31. septembril
  32. a. oksjonil ostetud metsa kännuraha võlgnevuselt tuleb viivist maksta alates
  33. märtsist
  34. a. (arvestades viivise aegumist 6 kuu jooksul; hagi esitati
  35. septembril
  36. a.) kuni
  37. maini
  38. a. 0,1% iga viivitatud päeva eest kokku 32 203 krooni.
  39. a. põhifondi raiete võlgnevuse eest tuleb viivist maksta alates
  40. märtsist
  41. a. kuni
  42. jaanuarini
  43. a. 31 184 krooni. Seega viivised kokku 63 388 krooni. Ringkonnakohus leidis, et viiviste osas tuleb kohaldada TsK §-s 82 ettenähtud hagi aegumise lühendatud tähtaega, s. o. kuus kuud. Hagi esitati
  44. septembril
  45. a. ja seetõttu kuuluvad viivised väljamõistmisele alates
  46. märtsist
  47. a. Hagi aegumise kohaldamist nõudis kostja apellatsioonikohtu istungil. Maakohtu istungil oli kostja aegumise nõudest loobunud ning seetõttu ei võtnud maakohus aegumise osas seisukohta. Maakohtu istungiprotokollist ei selgu, millises osas kostja hagi aegumisest loobus ning seetõttu tuleb viiviste osas kohaldada seadusest tulenevat hagi aegumise lühendatud tähtaega. Kassatsioonkaebuses palus Viljandimaa Metsaamet ringkonnakohtu otsust muuta ja Viljandi Metsakombinaadilt välja mõista täiendavalt 422 110 krooni viivist kännuraha mitteõigeaegse tasumise eest. Ringkonnakohus kohaldas valesti TsKS §-is 82 sätestatud hagi aegumise lühendatud tähtaega. Esimese astme kohtus oli kostja küll aegumise taotluse esitanud, kuid sellest siis loobunud. TsKS § 230 lg. 2 järgi ei kohalda kohus aegumist, kui pooled seda ei taotle. Kostja apellatsioonkaebust ei esitanud ega saanud seetõttu ringkonnakohtus taotleda hagi aegumist, sest kohus vaatab asja läbi apellatsioonkaebuse piirides. Apellatsioonikohus, kohaldades hagi aegumist, on ületanud TsKS § 301 lg. 1 määratud asja läbivaatamise piire. Kohus on ebaõigesti rakendanud Rahandusministeeriumi määrust
  48. oktoobrist
  49. a. nr. 152 ning jätnud välja mõistmata kännuraha viivised
  50. a. eest. Määrus kehtis
  51. a. maksetähtaegade kohta.
  52. septembril
  53. a. ostetud metsa eest
  54. a. tasumisele kuulunud summadelt tuleb viivist arvutada kuni
  55. maini
  56. a. 173 885 krooni ning
  57. a. tasumisele kuulunud summadelt kuni
  58. oktoobrini
  59. a. 311 613 krooni, s. o. kokku 485 498 krooni, millest ringkonnakohus on 63 388 krooni juba välja mõistnud. Vastuses kassatsioonkaebusele leidis Viljandi Metsakombinaat, et viivise tasumist ostu-müügi lepingute sõlmimisel ei sätestatud ja seadusest madalamalseisvate aktidega ei saa kostjale panna kohustust viivise tasumiseks. Seetõttu ei kuulu kohaldamisele Metsandusfondi tulude ajutise juhendi punktis 4.13 sätestatu. Kolleegiumi istungil palus Viljandimaa Metsaameti esindaja kassatsioonkaebuse rahuldada. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõigusnormi väära tõlgenduse tõttu. Ringkonnakohus on ekslikult asunud seisukohale, et kuna tehingud tehti
  60. a., siis vastavalt Rahandusministeeriumi määrusele peatus viivise võtmine alates
  61. maist
  62. a. Rahandusministeeriumi
  63. oktoobri
  64. a. määrusega nr. 152 peatati riiklikelt metsavarumisettevõtetelt
  65. a. eest tasuda oleva kännuraha võlgnevuselt viivise võtmine alates
  66. maist
  67. a. Seega ei ole määrav tehingu sõlmimise aeg, vaid see, millal ositimakse tuli teha. Viiviste võtmine peatati
  68. maist
  69. a. nendelt ositimaksetelt, mis pidid saama tasutud
  70. a.
  71. a. tasumisele kuulunud ositimaksete võlgnevuselt viivise võtmist Rahandusministeeriumi määrus ei peatanud. Ringkonnakohtu otsuses ei ole tuvastatud tähtaegu, mille jooksul kännuraha ositimaksed tuli teha. Samuti on tuvastamata ositimaksete tegemise aeg ja sellest tulenevalt välja arvutamata viivitatud päevade arv ning viivis. TsKS § 349 kohaselt ei või faktilisi asjaolusid tuvastada kassatsioonikohtus, mistõttu asi tuleb saata apellatsioonikohtusse uueks läbivaatamiseks. TsS ÜS § 114 lg. 2 kohaselt kohaldab kohus aegumist huvitatud poole nõudel. Kui hagi esitatakse pärast aegumistähtaja möödumist (hagi aegumist) ja huvitatud pool nõuab hagi aegumise kohaldamist, jätab kohus hagi rahuldamata. Ringkonnakohus on põhjendatult kohaldanud kostja nõudel hagi aegumist. Asjast huvitatud poole nõue kohaldada hagi aegumist ei puuduta hagi alust ega eset ega poolte materiaalõiguslikke vastuväiteid nendele. Seetõttu ei tule mõista nõuet hagi aegumise kohaldamiseks TsKS §-s 289 käsitletud uue põhjendusena ega TsKS §-s 301 lg. 2 käsitletud uue nõudmisena. Eeltoodust tuleneb, et seaduses sätestatud hagi aegumist tuleb huvitatud poole nõudel kohaldada ringkonnakohtus olenemata sellest, kas seda nõuti esimese astme kohtus või mitte. Tsiviilseadustiku üldosa seadus ja tsiviilkohtupidamise seadustik ei sätesta mingeid õiguslikke tagajärgi aegumise kohaldamise nõudest loobumisel asja kohtulikul arutamisel. Seega ei võta aegumise nõudest loobumine asja kohtulikul arutamisel isikult õigust seda uuesti nõuda asja kohtuliku arutamise käigus. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsKS §-dest 346 p. 2 ja 347 p. 1 kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  72. märtsi
  73. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Viljandimaa Metsaametile kassatsioonikautsjon 4221 (neli tuhat kakssada kakskümmend üks) krooni, mis on tasutud
  74. aprillil
  75. a. maksekorraldusega nr.
  76. Eesistuja H. Jõks Liikmed J. Luik, T. Vernik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.