III-2/1-46/95

III-2/1-46/95 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

1. septembril
2. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, Saaremaa Tarbijate Ühistu esindaja vandeadvokaat A. Tamme ja Sõmera Hooldekodu esindaja vandeadvokaat V. Tänava osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil
3. septembril
4. a. Sõmera Hooldekodu kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu
5. aprilli
6. a. otsuse Saaremaa Tarbijate Ühistu hagis Sõmera Hooldekodu vastu tööettevõtulepingu järgsete kulutuste hüvitamiseks maksumusega 113 743 krooni. Saaremaa Tarbijate Ühistu kasutas alates
7. aastast Sõmera Hooldekodu bilansis olevat kauplusehoonet.
8. aastal leppisid pooled kokku, et hageja teeb oma vahenditega hoonele kapitaalremondi ning kasutab seda edasi. Sõmera Hooldekodu uus administratsioon nõudis
9. aastal enne remondi lõppu, et hageja vabastaks hoone ning keeldus remondikulude hüvitamisest. Saaremaa Tarbijate Ühistu palus
10. aprillil
11. a. esitatud hagis Sõmera Hooldekodult TsK § 347 (tasuta varakasutuse leping) ja 297 lg. 1 (üürile andaja loal vara parendamiseks tehtud kulutuste hüvitamine) alusel välja mõista vara paremustamiseks tehtud kulutused summas 113 743 krooni.
12. novembril
13. a. muutis hageja hagi alust ja eset ning palus kostjalt välja mõista asjaõigusseaduse §-de 106 ja 108 (vallasasja ümbertöötamisega seotud kahjude hüvitamine) ning TSK § 477 lg. 1, 3 ja 5 (alusetult omandatud või säästetud vara tagastamise kohustus) alusel remondiga alusetult saadu maksumuse ekspertarvamuse järgi 89 657 krooni. Saare Maakohtu
14. detsembri
15. a. otsusega mõisteti kostjalt välja 29 886 krooni hageja kasuks. Kohtuotsuse motiivide kohaselt on kohaldatavad AÕS §-de 107 ja 108 sätted, sest vaidlusalune hoone on vallasasi, kuna maa-ala, millel hoone asub, ei ole kinnistusse kantud. Hagejal, kes on heauskselt kostja endise administratsiooniga kokkuleppel, teinud hoonele kapitaalremonti, on õigus nõuda kulude hüvitamist, kuna remondiga paremustati vallasasja. Remont jäi pooleli
16. oktoobril
17. a. ja selleks ajaks oli tööde maksumus 29 886 krooni, mida ongi hagejal õigus nõuda. Kohus jäi seisukohale, et TsK § 477 lg. 3 ja 5 alusel ei ole hageja õigustatud nõudma inflatsioonist tingitud remondimaksumuse suurenemist ja seda ei saa käsitleda vara alusetu saamisena. Et tegemist on kapitaalremondiga, siis reguleerivad neid suhteid TsK § 373377 sätted. Tallinna Ringkonnakohtu
18. aprilli
19. a. otsusega muudeti maakohtu otsust ja kostjalt mõisteti välja hageja poolt nõutud summa 89 657 krooni. Ringkonnakohus leidis, et maakohus kohaldas õigesti AÕS § 108 sätteid. Hagejal, kes heauskselt ja kokkuleppel kostja administratsiooniga teostas oma kuludega kostjale kuuluva hoone kapitaalremondi, on õigus nõuda kulude hüvitamist, sest ta paremustas kostjale kuuluvat vallasasja. Kohaldamisele kuulub TsK § 477 lg. 3 ja
20. Remonttööde maksumus tuleb hüvitada seisuga
21. august
22. a., s.o. 89 657 krooni. Maakohtu viide AÕS §-le 107 ei ole õige, kuid see ei ole määrav vaidluse lahendamisel. Kassatsioonkaebuses palus Sõmera Hooldekodu apellatsioonikohtu otsuse tühistada. Kohus kohaldas materiaalõigusnormi ebaõigesti, leides, et kohaldamisele kuulub TsK § 477 lg. 3 ja 5, milles sätestatakse ilma seaduse või tehinguga (lepinguga) kindlaksmääratud aluseta vara teise arvel omandamise tagajärjed. Samas märgitakse kohtuotsuses, et kapitaalremont tehti just kokkuleppel administratsiooniga. Kohus kohaldas vääralt AÕS § 108 sätteid TsK §-de 373-377 sätete asemel ega pidanud vajalikuks seda põhjendada. Ei ole õige eirata tsiviilkoodeksi eriosa neid sätteid, mis käsitlevad kohustisõigust ja selle üksikuid liike. Vastuses kassatsioonkaebusele leidis hageja, et kassaatori väited on alusetud. Poolte vahel ei olnud ei tööettevõtu- ega rendilepingust tulenevaid kohustusi vaidlusaluse kauplusehoone remontimiseks. Hageja kasutas hoonet alates
23. aastast ja kapitaalremondi tegi hageja teadmises, et saab hoonet edasi kasutada. Mingit lepingut hoone remontimiseks ei olnud ja seetõttu saabki kohaldada TsK § 477 sätteid. Kostja ei ole vaidlustanud remonttööde tegemist, vaid vaidlustas nende maksumuse, mis on kindlaksmääratud ekspertiisiga. Kohus rakendas õigesti TsK § 477 lg. 5 sätteid, lugedes remondimaksumuse tõusu inflatsiooni arvel alusetu rikastuja tuluks. Ei ole tõendatud tööettevõtulepingu olemasolu poolte vahel. Kui oligi mingi leping, siis võiks rääkida vara tasuta kasutamise lepingust, millele vastavalt kohaldatakse rendiseaduse sätteid vara parendamise kohta ja siis on vara kasutajal õigus nõuda omaniku loal tehtud kulutuste hüvitamist. Asjaõigusseadus ja kohustisõigus ei välista teineteist ning hageja on õigustatud valima õigussuhte kvalifikatsiooni. Kolleegiumi istungil jäid poolte esindajad kaebuses ja vastuses esitatud seisukohtade juurde. Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebus on põhjendatud ja apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada. TsKS §-de 228 ja 229 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud, otsuse tegemisel otsustatakse, millist seadust asjas kohaldatakse. Vastustaja märkis õigesti, et hagejal oli õigus valida õigussuhte kvalifikatsiooni. Hagi oli esitatud AÕS §-de 106 ja 108 ning TsK § 477 lg. 1, 3 ja 5 alusel, mis räägivad lepinguvälisest kohustisest. Kohus rakendaski neid seadusi, kuid samas märkis, et poolte vahel oli kokkulepe hoone remontimiseks. Kuna kokkuleppe puudumise ja kokkuleppe olemasolu puhul on poolte kohustused teineteise ees erinevad, siis peab kohus kõigepealt andma pooltevahelistele suhetele õigusliku kvalifikatsiooni (olenevalt tõendatusest võib poolte suhteid kvalifitseerida rendilepinguna, tööettevõtulepinguna või eitades lepingulisi suhteid rakendada asjaõigusseaduse sätteid või vara alusetust säästmisest tulenevaid sätteid) ning seejärel otsustama, millises ulatuses peab kostja hüvitama hageja poolt tehtud kulutused. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsKS §-st 346 p. 2 kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
24. aprilli
25. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Tagastada Sõmera Hooldekodule kautsjon 897 (kaheksasada üheksakümmend seitse) krooni, mis on tasutud
26. mail
27. a. Kuressaare Maapanka maksekorraldusega nr.
28. Eesistuja J. Luik Liikmed H. Jõks, T. Vernik