2, 3 ja 5 alusel. Riigivara ostu-müügi leping tunnistati kehtetuks, AS-i VM kohustati Viiratsi Riigimajandile tagastama seitse ratsahobust ja hüvitama kuue ratsahobuse maksumus. Ringkonnakohtu otsusega täiendati maakohtu otsust ja mõisteti välja Viiratsi Riigimajandilt AS-i VM kasuks tehingu järgi saadud seitsme ratsahobuse maksumus 3499 krooni. Maakohtu otsuse motiivide kohaselt ei olnud Viiratsi Riigimajand õigustatud sõlmima ostu-müügi lepingut
2). Tühise tehingu järgi saadu peavad pooled tagastama, selle võimatuse korral aga hüvitama saadu rahas (
5). Eesti Vabariigi Ülemnõukogu
2 kohaselt on tehing tühine, kui ta on vastuolus seadusega tehingu tegemise ajal. Otsuse motiivide kohaselt rikuti seadust oluliselt, kui teostati tehing, mis oli seadusega keelatud. AS-i VM esindaja seletustega on tõendatud, et ostja teadis, et ostis põhikarja loomad. Kuna maakohus jättis kohaldamata kahepoolse restitutsiooni, siis tuleb otsust selles osas täiendada ja lisaks riigimajandile seitsme hobuse tagastamisele tuleb riigimajandilt välja mõista AS-i VM kasuks nende hobuste müügihind 3499 krooni. Edasimüüdud kuue hobuse tagastamine riigimajandile on võimatu ja AS-il VM tuleb hüvitada nende maksumus. Kuna pooled ei ole taotlenud hobuste maksumuse määramist, siis ei ole kohtul alust seda ka teha. Kohus leidis, et poolte nõuded, mis puudutavad hobustele tehtud täiendavaid kulutusi ja põhjendamatu tulu saamist, ei kuulu antud hagi esemesse, sest hageja on nõudnud vaid tehingu kehtetuks tunnistamist ja kostja ei ole esitanud vastuhagi ning sellised nõuded väljuksid restitutsiooni mõttest. Kassatsioonkaebuses palub AS VM kohtulahendid tühistada materiaal- ja protsessiõigusnormide rikkumise tõttu. TsKS § 69 kohaselt saavad poolteks olla üksikisikud ja juriidilised isikud. Viiratsi Riigimajandi põllumajandusreformi komisjon ei ole kantud ettevõtteregistrisse ega oma juriidilise isiku tunnuseid.
1 kohaselt omandab juriidiline isik õigusvõime seaduses ettenähtud registrisse kandmisega. Seega antud hagis puudub hageja. Tartu Ringkonnakohtu seisukoht, et tehing on tühine, kui see on vastuolus seadusega tehingu teostamise momendil, ei vasta seaduse tekstile.
2 kohaselt on tühine seadusega vastuolus olev tehing. Ostu-müügi leping oli küll sõlmimise hetkel formaal-juriidiliselt vastuolus EV ÜN Presiidiumi 17.07.1990. a. otsusega, kuid nimetatud otsus on tühistatud. Seega peab tehing olema vastuolus tühistamise momendil kehtiva seadusega. Kohus on ebaõigesti AS-lt VM välja mõistnud edasimüüdud kuue hobuse maksumuse. Nende hobuste eest on AS VM Viiratsi Riigimajandile ostu-müügi lepingust tulenevalt juba üks kord tasunud. Teistkordne tasumine ei vasta
5 toodud kahepoolse restitutsiooni mõttele. Seitsme hobuse tagasimõistmisel riigimajandile ei ole arvestatud asjaolu, et hobuste ülalpidamiseks on kostja poolt tehtud suuri kulutusi. Hobuste väärtus on vahepeal kasvanud, kuna hobused on saanud vastava väljaõppe ja omandanud ratsahobuste tunnused (tehingu teostamisel need tunnused puudusid). Kohus asus ebaõigesti seisukohale, et ostu-müügi lepinguga rikuti oluliselt seadust. Kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et lepinguga oleks tekitatud kahju Viiratsi Riigimandile ja hiljem vastuvõetud seaduste järgi Viiratsi Riigimandilt tööosakut saama õigustatud subjektidele. Hoopis vastupidi, vähenes Viiratsi Riigimajandi kahjum hobuste ülalpidamise arvel. 17.07.1990. a. otsusega oli keelatud põhikarja loomade realiseerimine, aga AS-i VM esindaja ei teadnud, et ostu-müügi lepingu sõlmimise ajal olid hobused välja viimata põhikarjaloomade hulgast käibeloomade hulka. Seega on tegemist eksimusega ja tuleks juhinduda
2 tekstile. Kuue hobuse tagastamine on võimatu ja see tuleb hüvitada rahas. Kostja ei esitanud hobuste ülalpidamiskulude hüvitamiseks vastuhagi ning kohtud ei saanudki seda arutada. Ostu-müügi lepinguga rikuti omandireformi õigustatud subjektide huve ja see on oluline seaduserikkumine. Kostja esindaja V. Kudrjavtsev on esimese ja teise astme kohtus omaks võtnud, et ta teadis, et müüdavad hobused on põhikarja loomad. Kolleegiumi istungil jäid pooled oma seisukohtade juurde. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb osaliselt tühistada. Kassatsioonkaebuse väide, et põllumajandusreformi komisjon ei saa olla hagejaks, kuna tal puuduvad juriidilise isiku tunnused, ei ole õige ega ole kohtuotsuse tühistamise aluseks. TsKS § 85 lg. 1 kohaselt võib seaduses või põhikirjas sätestatud juhtudel riigi või kohaliku omavalitsuse täitevvõimuorgan pöörduda kohtusse avaldusega teise isiku õiguste ja vabaduste kaitseks. Tartu Ringkonnakohtu
sätted tagasiulatuvat jõudu (
), mistõttu ei ole kohtuotsuses asjakohane arutleda, kas tehinguga rikuti seadust oluliselt või mitte. Kassatsioonkaebuse samasisulised väited ei ole kohtuotsuse tühistamise aluseks. Kassatsioonkaebuse väide, et seitsme hobuse tagasimõistmisel Viiratsi Riigimajandile ei arvestanud kohus AS-i VM kulutusi hobuste ülalpidamiseks, on tõsi, kuid ringkonnakohus märgib otsuses õigesti, et AS VM ei esitanud kohtule vastavat hagi lepinguväliste kulutuste hüvitamiseks ja ühtlasi märgitakse õigesti, et kostja nõuded väljuvad restitutsiooni piiridest ning kulutuste hüvitamist saab lahendada vaid vastava hagi alusel.
KS § 234 sätestab, et vara väljamõistmise otsuses märgib kohus ka vara maksumuse, mis tuleb kostjalt sisse nõuda juhul, kui väljamõistetud vara otsuse täitmisel olemas ei ole. Kohus on tuvastanud, et kuus hobust on maha müüdud ja neid pole võimalik Viiratsi Riigimajandile tagastada, mistõttu AS-lt VM mõisteti välja nende maksumus ilma seda rahaliselt väljendamata. Kohtuotsus ei vasta selles osas seaduse nõuetele (TsKS § 234) ega ole täidetav. Samuti ei ole kohus selles osas rakendanud restitutsiooni. Kohtuotsus tuleb selles osas tühistada. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsKS §-st 346 p. 2 kolleegium o t s u s t a s: Tühistada osaliselt Tartu Ringkonnakohtu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.