III-2/1-54/95 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 4. oktoobril 1995. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, kostja MaiReet Peedoski osavõtul

itatud hagiavalduses palus Räpina Majavalitsus M.-R. Peedoskiga üürilepingu ennetähtaegselt lõpetada, välja mõista üürivõlg 5073 krooni ja ta koos temaga elavate isikutega korterist välja tõsta ilma teist eluruumi vastu andmata. Hagi

itati elamuseaduse § 54 lg. 1 p. 1 ja 2 alusel, kuna üürnik on jätnud mõjuvate põhjusteta rohkem kui kolm kuud maksmata korteriüüri ja tasumata kommunaalteenuste eest ning üürnik on andnud eluruumi allüürile kehtivat korda rikkudes. Põlva Maakohtu

1. septembri
2. a. otsusega rahuldati hagi osaliselt. M.-R. Peedoskilt mõisteti välja võlg 5073 krooni majavalitsuse kasuks ja hagi tema väljatõstmiseks korterist jäeti rahuldamata. Tartu Ringkonnakohtu
3. mai
4. a. otsusega tühistati maakohtu otsus osas, millega M.-R. Peedosk jäeti välja tõstmata korterist. Asjas tehti uus otsus, millega üürileping lõpetati ja M.-R. Peedosk koos temaga elavate isikutega tõsteti eluruumist välja ilma teist eluruumi vastu andmata. Võlanõude osas jäeti otsus muutmata. Kohtuotsuse motiivide kohaselt kuulub kostja eluruumist väljatõstmisele

§ 54lg.

1 p. 2 alusel, kuna M.-R. Peedosk andis üürilepingu alusel kasutatava eluruumi allüürile kehtivat korda rikkudes ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta (

§ 46

). Kohus leidis, et kuigi allüürileping oli lõpetatud enne hagi

itamist kohtusse, ei vabasta see üürnikku vastutusest

§ 54lg.

1 p. 2 järgi, mille kohaselt võib üürileandja nõuda üürilepingu ennetähtaegset lõpetamist ja üürniku väljatõstmist. Ringkonnakohus leidis, et maakohus on õigesti põhjendanud hagi rahuldamata jätmist

§ 54lg.

1 p. 1 alusel seetõttu, et kostja ei ole jätnud makseid tasumata ilma mõjuvate põhjusteta - kohtus leidis tõendamist, et kostja ei ole saanud töötasu alates

1. juulist
2. a., lapsed on saanud alimente 190 krooni kuus, mistõttu kostjal puudusid vahendid maksete tasumiseks ja seetõttu puudus alus üürilepingu lõpetamiseks

§ 54lg.

1 p. 1 järgi. Kassatsioonkaebuses palus M.-R. Peedosk tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega üürileping ennetähtaegselt lõpetati ning ta eluruumist välja tõsteti. Allüürileping oli lõpetatud veebruaris 1994. a. ja maakohus arvestas sellega otsuse tegemisel. Ringkonnakohus jättis arvestamata, et kassaator kasvatab üksinda nelja last ja nad elavad laste isa pensionist saadavast rahast. Teise eluruumi ostmiseks puuduvad kassaatoril vahendid. Ringkonnakohus kohaldas seadust vääralt ja formaalselt, sest vabatahtlikult lõpetatud allüürileping ei saa hiljem olla üürilepingu ennetähtaegse lõpetamise aluseks. Vastuses kassatsioonkaebusele leidis Räpina Majavalitsus, et

§ 54lg.

1 p. 2 lubab üürileandjal nõuda üürilepingu ennetähtaegset lõpetamist juhul, kui üürnik on andnud eluruumi allüürile kehtivat korda rikkudes, s. t. ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta. Seaduse teksti kohaselt piisab üürileandja sellise õiguse tekkimiseks juriidilisest faktist, et üürnik on andnud eluruumi allüürile. Allüürilepingu kehtivuse aeg või lepingu lõpetamise moment ei oma tähtsust. Üürileandjal on õigus nõuda üürilepingu ennetähtaegset lõpetamist sõltumata sellest, kas kohtusse pöördumise hetkeks on allüürileping lõpetatud või mitte. Vastuses leitakse ka, et M.-R. Peedoski väited maksujõuetusest pole päris põhjendatud, sest ta pole kordagi taotlenud ettenähtud soodustusi. Kostja ei kasuta sihipäraselt korterit - ta elab koos lastega mujal ja vaidlusalust korterit kasutavad kõrvalised isikud. Kolleegiumi istungil palus M.-R. Peedosk ringkonnakohtu otsuse tühistada tema eluruumist väljatõstmise osas. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada materiaalõigusnormi väära tõlgendamise tõttu.

§ 46lg.

1 kohaselt on üürnikul õigus anda allüürile üürilepingu järgi kasutatav eluruum üürileandja kirjalikul nõusolekul. Üürile andja võib nõuda üürilepingu ennetähtaegset lõpetamist ja üürniku väljatõstmist eluruumist, kui üürnik on andnud üürilepingu alusel kasutatava eluruumi allüürile kehtivat korda rikkudes (

§ 54lg.

1 p. 2). Ringkonnakohus on ekslikult asunud seisukohale, et kuigi allüürileping oli lõpetatud enne hagi

itamist kohtusse, ei vabasta see kostjat vastutusest

§ 54lg.

1 p. 2 järgi. Kolleegium leidis, et hageja kui üürileandja õiguste rikkumine lõppes allüürilepingu lõpetamisega mitu kuud enne hagi kohtusse

itamist. Seega oli põhjus, miks hageja kostjat eluruumist välja tõsta tahtis, ära langenud ja hagi tuleb selles osas rahuldamata jätta. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 4 kolleegium o t s u s t a s: Tühistada osaliselt Tartu Ringkonnakohtu

1. mai
2. a. otsus osas, millega lõpetati ennetähtaegselt ME Räpina Majandusvalitsuse ja M.-R. Peedoski vahel sõlmitud üürileping 4toalise korteri Võhandu 53-20 Räpinas kasutamiseks ja üürnik koos temaga elavate isikutega välja tõsteti ning jätta hagi selles osas rahuldamata. Muus osas jätta otsus muutmata. Tagastada Mai-Reet Peedoskile kautsjon 200 (kakssada) krooni, mis on tasutud Põhja-Eesti Panga Tartu filiaali
3. juunil
4. a. Eesistuja J. Luik Liikmed H. Jõks, T. Vernik