← Eesti

III-2/1-73/95

III-2/1-73/95 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

  1. novembril
  2. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, E. Roo ja tema esindaja vandeadvokaat M. Mägi osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil
  3. oktoobril
  4. a. Enn Roo kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu
  5. juuni
  6. a. otsuse Umat "ebzuhhovi hagis Enn Roo vastu Raissa "ebzuhhova ja Enn Roo vahelise ostu-müügi lepingu tühistamiseks.
  7. juunil
  8. a. sõlmitud ostu-müügi lepingu kohaselt müüs Raissa "ebzuhhova Enn Roole suvila Harjumaal Harku vallas Suurupi külas aiandusühistu "Vimpel" ehitise nr.
  9. septembril
  10. a. esitas Umat "ebzuhhov hagi ostu-müügi lepingu kehtetuks tunnistamiseks, sest Raissa ja Umat "ebzuhhovi ühisvara jagamise asjas oli Tallinna Linnakohtu
  11. novembri
  12. a. määrusega arestitud Raissa "ebzuhhova nimel olev osak aiandusühistus "Vimpel". Tallinna Linnakohus tunnistas
  13. aprilli
  14. a. otsusega R. "ebzuhhova ja E. Roo vahel sõlmitud ostu-müügi lepingu kehtetuks. Tallinna Ringkonnakohus jättis E. Roo apellatsioonkaebuse rahuldamata ja linnakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt viitavad U. "ebzuhhovi ja R. "ebzuhhova seletused sellele, et vaidlusalune suvila oli nende ühisomandis. Ostu-müügi lepingu sõlmimise ajal kehtinud APK § 21 lg. 2 kohaselt eeldati ühe abikaasa poolt abikaasade ühisomandis oleva varaga tehingu teostamisel teise abikaasa nõusolekut, kuid vara võõrandamise tehingute puhul, mis kuulusid notariaalselt tõestamisele või vastavates organites registreerimisele, pidi teise abikaasa nõusolek olema väljendatud kirjalikult. See nõue laienes APK § 21 lg. 3 kohaselt ka neile juhtudele kui abikaasade ühisomandis olev vara oli vastavates organites registreeritud ühe abikaasa nimele. Kuna suvila ostu-müügi leping sõlmiti hageja nõusolekuta, asus linnakohus õigesti seisukohale, et leping on vastuolus seadusega. Kohtuotsuses on ekslikult viidatud TsÜS §-le 66 lg 2, sest nimetatud seadustik jõustus
  15. septembrist
  16. a., s. o. pärast lepingu sõlmimist. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsK § 51 kohaselt oli seaduse nõuetele mittevastav tehing kehtetu. Asjaolu, et apellant ei olnud vara arestimisest ja hageja kirjaliku nõusoleku vajadusest teadlik, ei muuda lepingut kehtivaks. Kassatsioonkaebuses palub E. Roo tühistada Tallinna Ringkonnakohtu otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Kaebuse kohaselt ei saa nõustuda ringkonnakohtu väitega, et antud vaidluses ei oma tähtsust kassaatori poolt vara heauskne omandamine ning suvila arestimiseks tehtud kohtumääruse faktiline välja saatmata ja täitmata jätmine. Kassaator leiab, et tema kui vara heauskse omaniku huve on jämedalt rikutud ja eiratud asjaõigusseaduse §-de 34, 35 ja 95 lg. 1 sätteid. R. "ebzuhhova esitas ostumüügi lepingu sõlmimiseks dokumendid, millest nähtus, et tema on suvila ainuomanik. Vastustaja ei nõustu kassatsioonkaebusega ning leiab, et Tallinna Ringkonnakohtu otsus on põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus. Kostja vastuväide, et tema oli vara heauskne omandaja ja tehingu sõlmimiseks esitatud dokumentidel ei olnud müügikeelu märget, ei oma asjas tähtsust. Kolleegium leiab, et Tallinna Ringkonnakohtu
  17. juuni
  18. a. otsus tuleb vastavalt TsKS §-le 347 lg. 2 tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus leidis õigesti, et TsÜS § 66 lg. 2 vaidluse lahendamisel kohaldamisele ei kuulunud, sest TsÜS §-st 175 tuleneb, et enne
  19. septembrit
  20. a. tehtud tehingute suhtes on rakendatavad TsÜS §-d 69-74, 79 ja 80, mitte aga §
  21. Lepingu sõlmimise ajal kehtis TsK §
  22. Samuti on õige ringkonnakohtu seisukoht, et lepingut ei muuda kehtivaks asjaolu, et kostja E. Roo ei olnud teadlik vara arestimisest ja hageja kirjaliku nõusoleku vajadusest. Tulenevalt TsKS §-st 232 lg. 4 peab kohus otsuse põhjendavas osas märkima põhjendused, miks kohus need või teised tõendid tagasi lükkab. Apellatsioonikohtu otsuses ei ole aga põhjendatud, miks kohus loeb müüdud suvila ühisvara hulka kuuluvaks. Kohus märkis üksnes, et sellele viitavad Umat ja Raissa "ebzuhhova ütlused. Kohus on jätnud õigusliku hinnangu andmata Harju maakonna Harku Vallavalitsuse
  23. mai
  24. a. õiendile nr. 303, millega tõendatakse, et R. "ebzuhhovale kuulub Harku vallas Suurupi külas aiamaja ja ostumüügi lepingu p.-s 2 märgitud Harjumaa Hooneteregistri ja Informatsioonibüroo õiendile nr. 626
  25. juunist
  26. a., et lepinguobjekt kuulub müüjale isikliku omandiõiguse alusel. Samuti on tähelepanuta jäetud aiandusühistu "Vimpel" akt nr. 32
  27. juulist
  28. a., mille kohaselt vaidlusalune suvila on erastatud R. "ebzuhhovale. Umat ja Raissa "ebzuhhova abielu lahutati Tallinna Linnakohtu
  29. jaanuari
  30. a. otsusega. Sama otsusega jäeti ühisvara jagamine eraldi menetlusse. Asjaolu, et Tallinna Linnakohtu
  31. novembri
  32. a. määrusega arestiti R. "ebzuhhova nimel olev osak aiandusühistus "Vimpel", ei välista iseenesest R. "ebzuhhova suvila ainuomanikuks olemist. Kassaatori väited asjaõigusseaduse §-de 34, 35 ja 95 lg. 1 sätete rikkumisest ei ole asjakohased, kuna asjaõigusseadus ei ole kohaldatav seaduse nõuetele mittevastava tehingu kehtetuks tunnistamisel. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2 kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  33. juuni
  34. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Kaebus rahuldada. Tagastada Enn Roole
  35. augustil
  36. a. tasutud kautsjon 1650 (üks tuhat kuussada viiskümmend) krooni. Eesistuja J. Luik Liikmed H. Jõks, T. Vernik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.