III-2/1-74/95

III-2/1-74/95 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

1. novembril
2. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik vaatas läbi avalikul kohtuistungil
3. oktoobril
4. a. Eha-Lehaata Lõivu kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu
5. juuni
6. a. määruse Eha-Lehaata Lõivu avalduses isaduse tunnistamise fakti tuvastamiseks.
7. juunil
8. a. Põlva Maakohtule esitatud avalduses palus E.-L. Lõiv, kes on sündinud
9. aprillil
10. a. Lätte talus Kõlleste vallas Võru maakonnas, tuvastada fakt, et Hendrik Kornel (surn.
11. juulil
12. a. Kõlleste vallas) oli tema isa. Avaldus esitati TsKS §​de 253​258 alusel. Põlva Maakohtu
13. augusti
14. a. määrusega lõpetati asjas menetlus TsKS § 218 lg. 1 alusel, kuna asi ei kuulu kohtu pädevusse. Määruse motiivide kohaselt kehtis E.-L. Lõivu sünni ja H. Korneli surma ajal Balti eraseadus, mille kohaselt ei tekkinud vallaslapsel ka isaduse tuvastamise korral isajärgset pärimisõigust, siis ei saa ta ka olla omandireformi õigustatud subjektiks ja seega ei sõltu isaduse tuvastamise faktist E.-L. Lõivu isikliku või varalise õiguse tekkimine, muutumine või lõppemine. Kuivõrd TsKS § 255 lg. 1 järgi kohus tuvastab fakte, millest sõltub isiku isikliku või varalise õiguse tekkimine, muutumine või lõppemine, seda aga käesolevas asjas BES-i järgi ei juhtu, siis ei kuulu asi kohtu pädevusse ning menetlus tuleb lõpetada. TartuRingkonnakohtu
15. juuni
16. a. määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata ja E.​L. Lõivu erikaebus rahuldamata. Lisaks maakohtu määruses toodule leidis ringkonnakohus, et tulenevalt ENSV ÜN Presiidiumi
17. detsembri
18. a. seadluse "ENSV abielu- ja perekonnakoodeksi ellurakendamise korra kohta" §-st 10, kuulusid kohaldamisele E.-L. Lõivu sündimise ajal kehtinud BES-i sätted, mitte aga alates
19. jaanuarist
20. a. kehtinud APK § 62 sätted. Ringkonnakohus leidis ka, et praegu kehtiva perekonnaseaduse § 42 lg. 1 ja 2 mõttest tuleneb, et lapse põlvnemise isast saab kohtus tuvastada üksnes hagimenetluse korras asjaomase isiku nõudel, mitte aga isiku surma järgselt erimenetluses lapse põlvnemise (isaduse) fakti tuvastamise teel. Kohtuniku eriarvamuses ei nõustutud materiaalõigusnormide tõlgendamisega määruses ja leiti, et BES ei oma käesoleval ajal tähtsust, sest perekonnaseaduse § 42 lg. 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Sama seaduse rakendussätete kohaselt kehtib see ka juhul, kui laps on sündinud või eostatud enne selle seaduse jõustumist. Kassatsioonkaebuses palub E.-L. Lõiv tühistada ringkonnakohtu määruse. Kaebuse väidete kohaselt on ringkonnakohus rakendanud ENSV abielu-ja perekonnakoodeksit ja ENSV ÜNP
21. detsembri
22. a. seadlust "ENSV APK ellurakendamise korra kohta", kuid nimetatud seadused ei kehtinud kassaatori sünni ajal ning olid kehtetud ka ringkonnakohtu otsuse tegemise ajal. Kehtiva PkS § 42 lg. 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad pidada meest lapse isaks ning seda on kassaator kohtult taotlenudki. BES-i sätted ei kuulu rakendamisele, sest see on vastuolus põhiseadusega, mis deklareerib kõigi kodanike võrdsuse. Pealegi sätestab TsKS § 9, et kohus lahendab asja Eesti seaduste alusel, kuid Eestis ei ole BES-i vastu võetud. Vastuses kassatsioonkaebusele on Põlva Maavalitsus nõustunud kassatsioonkaebuse väidetega. Kolleegium leidis, et kohtuotsus tuleb tühistada protsessiõigusnormi väära kohaldamise tõttu. TsKS § 255 lg. 1 ja 2 kohaselt tuvastab kohus juriidilise faktina sugulussuhteid, millest sõltub isiku isikliku või varalise õiguse tekkimine, muutumine või lõppemine. PkS § 42 lg. 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Ringkonnakohtu seisukoht, et lapse põlvnemist isast saab kohtus tuvastada üksnes hagimenetluse korras, ei ole õige. Põlva Maakohus ja Tartu Ringkonnakohus tõlgendasid Balti eraseadust ja tsiviilkohtupidamise seadustiku § 255 lg. 1 sätteid ning leidsid, et menetlus asjas tuleb lõpetada, sest isaduse tuvastamise faktist ei sõltu E.-L. Lõivu isikliku või varalise õiguse tekkimine, muutumine või lõppemine ning seetõttu ei kuulu asja lahendamine kohtu pädevusse. Kohtu sellise protsessuaalse otsustusega ei saa nõustuda. Perekonnaseadus ei keela ja tsiviilkohtupidamise seadustik lubab tuvastada põlvnemist ka erimenetluse korras. Põlvnemise tuvastamine nii hagi kui ka erimenetluse korras kuulub kohtu pädevusse TsKS § 225 lg. 1 kohaselt teeb kohus sisulised otsustused kohtuotsusega. Lapse sünni ja isa surma ajal kehtinud seadused kas võimaldasid või ei võimaldanud õigussuhte tekkimist lapse ja isa vahel ning see võib olla kohtule esitatud avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise aluseks. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsKS §-dest 347 p. 2 ja 346 p. 2 kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
23. juuni
24. a. määrus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada E.-L. Lõivule kautsjon 200 (kakssada) krooni, mis oli tasutud
25. juunil
26. a. Rahvapanka Põlvas. Eesistuja J. Luik Liikmed H. Jõks, T. Vernik