III-2/1-75/95

III-2/1-75/95 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

1. novembril
2. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik vaatas läbi avalikul kohtuistungil
3. oktoobril
4. a. Järva Maakonna Maksuameti kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu
5. juuni
6. a. otsuse AS-i Aster hagis Järva Maakonna Maksuameti ja Eesti Ühispanga Paide piirkonnakontori vastu 4000 kr. põhjendamatult kinnipeetud käibemaksu ja viivise ning seaduse alusetu kohaldamisega tekitatud moraalse kahju 25 000 krooni hüvitamiseks. Aktsiaselts "Aster" kandis
7. oktoobril
8. a. maksuametile oma arveldusarvelt Tartu Kommertspanga Tallinna esinduses septembrikuu käibemaksu 2480 krooni. Pärast moratooriumi kehtestamist taastas Tartu Kommertspank
9. novembril
10. a. AS-i Aster arvele 8744 krooni, sealhulgas eelnimetatud 2480 krooni käibemaksu ning sama arveldusteatisega nullis saldo. Järva Maakonna Maksuamet andis
11. augustil
12. a. inkasso käsundiga Paide Maapangale korralduse pidada AS-i Aster arveldusarvelt vastuvaidlematus korras kinni 2479 krooni käbemaksuvõlga ja 1917 krooni viivist, viidates Eesti Panga
13. juuli
14. a. käskkirjale nr. 76 ning maksukorralduse seadusele. Järva Maakohtule esitatud hagis palus hageja välja mõista riigieelarvest tema kasuks 4000 krooni materiaalse kahju katteks ja kostjatelt solidaarselt 25 000 krooni seaduses mitte ettenähtud sanktsioonide kohaldamisega tekitatud moraalse kahju hüvitamiseks. Kohutistungil suurendas hageja nõuet ja palus tema kasuks välja mõista
15. detsembri
16. a. maksukorralduse seaduse § 28 lg. 2 kohaselt enammakstud maksusummalt intressi 0,15 % iga päeva eest alates
17. augustist
18. a. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on maksuameti
19. augusti
20. a. inkasso käsund nr. 105 seadusevastane ning selle tätmisega rikkus Paide Maapank pangaseadust. Pangaseaduse § 39 lg. 1 sätestab juriidilise ja üksikisiku rahaliste vahendite kinnipidamise õiguslikud alused. Eesti Panga
21. juuli
22. a. käskkiri ei ole seadus ja käskkirjal puudub ka normatiivsus, kuna see on Riigi Teatajas, Riigi Teataja Lisas või mõnes muus ametlikus väljaandes avaldamata. Põhiseaduse § 3 kohaselt avaldatakse seadused ettenähtud korras. Hageja leidis, et maksuvõla sissenõudmine pidanuks toimuma hagimenetluse korras. Hageja väitis, et tema tegevuses ei esine ühtegi maksukorralduse seaduse §-s 60 loetletud rikkumist ega käbemaksuseaduse §-s 19 loetletud rikkumist. Seaduses ettenähtud maksuvõlgade sissenõudmise korra eiramisega on maksuamet ja pank tekitanud hagejale otsest materiaalset kahju 4000 krooni ja moraalset kahju. Põhiseaduse § 25 kohaselt hindab hageja tema arveldusarve alusetu sulgemisega talle tekitatud moraalse kahju suuruseks vähemalt 25 000 krooni. Järva Maakohtu
23. novembri
24. a. otsusega rahuldati hagi osaliselt ja mõsteti hageja kasuks riigieelarvest välja 4000 krooni kinnipeetud käbemaksu ja viivist ning kostjatelt solidaarselt 145 krooni tasutud riigilõivu katteks. Otsusega jäeti rahuldamata hageja nõue seaduses mitteettenähtud sanktsioonide kohaldamisega tekitatud moraalse kahju 25 000 krooni kostjatelt solidaarselt sissenõudmiseks, 25 krooni riigilõivu jäeti hageja kanda. Ringkonnakohus jättis
25. juuni
26. a. otsusega Järva Maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu arvates tuli otsuse motiveerivast osast jätta välja põhjendus, mille kohaselt hageja oli nõuetekohaselt täitnud kohustuse maksuameti ees. Hageja arveldusarvelt vastuvaidlematus korras 4000 krooni kinnipidamine ei olnud seaduslik ning seetõttu on põhjendatud hageja vastava nõude rahuldamine. Ringkonnakohus leidis, et kohtuotsus on seaduslik, põhjendatud ja lõppjäreldustes õige ning apellatsioonkaebuse väited ei saa olla selle tühistamise aluseks. Kassatsioonkaebuses palub Järva Maakonna Maksuamet teha asjas uue otsuse ning jätta AS-i Aster hagi Järva Maakonna Maksuameti vastu täies ulatuses rahuldamata. Kaebuse väidetel oli maksuameti poolt sissenõude pööramine juriidilise isiku rahalistele vahenditele seaduslik ja põhjendatud. Maksuametil oli õigus maksu riigieelarvesse mittelaekumisel lugeda ettevõtte maksu tasumisest kõrvalehoidjaks maksukorralduse seaduse § 65 kohaselt. Sissenõude aluseks ei olnud Eesti Panga käskkiri vaid maksukorralduse seadus, sest
27. augusti
28. a. inkassokorralduses viidati maksukorralduse seaduse §-le 65, milles kooskõlas pangaseaduse §-ga 39 lg. 1 oli vastav õigus maksuametile antud. Vastustaja ei nõustu kaebuse väidetega leides, et maksekorralduse tegemisega, mis on tõendatud maksedokumentidega raha ülekandmise kohta arveldusarvelt, täitis ta oma maksukohustuse nõuetekohaselt.
29. augustil
30. a. tulnuks juriidilise isiku maksuvõlg sisse nõuda ENSV TsPK
31. peatükis sätestatud korras, sest siis oleks maksumaksjal olnud võimalik esitada kohtule tõendid maksu tasumise kohta. Kolleegium leiab, et kohtuotsus kuulub tühistamisele TsKS § 347 p. 1 alusel materiaalõigusnormi väära tõlgendamise tõttu . Apellatsioonikohus on põhjendatult maakohtu otsusest välja jätnud seisukoha, mille kohaselt hageja oli oma kohustise kostja ees täitnud nõuetekohaselt. Kohustise nõuetekohane täitmine eeldab muude tingimuste kõrval ka täitmist kreeditorile.
32. a. kehtinud käibemaksuseaduse § 5 kohaselt tuli käibemaks tasuda riigieelarvesse. Seega on kohustis nõuetekohaselt kreeditorile täidetud maksu laekumisega riigieelarvesse, mitte aga selle mahakandmisega maksja arvelt. Hageja poolt
33. oktoobril
34. a. oma arvelt mahakantud käibemaks 2480 krooni taastati tema arvele
35. novembril
36. a. Eesti Panga Nõukogu
37. novembri
38. a. otsusega kehtestatud viivis makse viibimises süüdiolevalt pangalt makse saaja kasuks, ei reguleeri kohustise nõuetekohase täitmise sisu. Ringkonnakohus leidis, et olenemata kohustise mittenõuetekohasest täitmisest oli kostja poolt vastuvaidlematus korras 4000 krooni kinnipidamine hageja arveldusarvelt ebaseaduslik ja seetõttu kuulus hagi rahuldamisele. Seda seisukohta omapoolselt motiveerimata, nõustus apellatsioonikohus maakohtu motiividega. Maakohtu otsuse kohaselt ei ole tegemist maksude tasumisest kõrvalehoidumisega, kuna hageja pidas kinni maksutähtaegadest ja täitis käibemaksu tasumise kohustise nõuetekohaselt. Kuna eeltoodud põhjustel kohustise nõuetekohast täitmist ei toimunud, oli käibemaks tasumata. Seetõttu tuleb õiguslikult hinnata hageja tegevust pärast käibemaksusumma tema arveldusarvele taastamist, s.h. hageja süüd või selle puudumist. Maksuameti inkassokorralduse seaduslikkuse hindamisel tuleb arvestada, et selles oli õigusliku alusena viidatud maksukorralduse seadusele. Viimase § 65 nägi ette juriidilise isiku poolt maksmisele kuuluvate maksude tasumisest kõrvalehoidumise eest maksude sissenõudmise vastuvaidlematus korras. See ei olnud vastuolus
39. augustil
40. a. kehtinud pangaseaduse §-ga 39 lg.
41. Vastustaja väide, et
42. augustil
43. a. tulnuks nii üksikisiku kui juriidilise isiku maksuvõlg sisse nõuda ENSV tsiviilprotsessikoodeksi
44. peatükis ettenähtud korras, ei ole põhjendatud. Maksukorralduse seaduse (ENSV Teataja 1989, 41, 648; RT 1991, 10, 156; 1992, 17, 253) §-st 65 tulenevalt nõudis maksuamet juriidilise isiku poolt maksmisele kuuluvate maksude tasumisest kõrvalehoidumise või nende vähendamise korral maksud sisse vastuvaidlematus korras. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2 kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
45. juuni
46. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Eesistuja J. Luik Liikmed H. Jõks, T. Vernik