Obsah (9)

§ 148§ 137§ 146§ 117§ 298§ 1§ 254§ 5§ 346

III-2/1-79/95 MÄÄRUS Tartus, 8. novembril 1995. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik, kassaator Argo Viikmani osavõtul vaatas läbi avalikul ko

§ 148lg.

1 pde 6, 10, 11 alusel, sest hagiavaldus tulnuks esitada Eesti Loto asukoha järgi Tallinna Linnakohtusse (

§ 137lg.

2); hagiavalduses tulnuks märkida hagihind ja tasuda vastavalt riigilõivu (

§ 146lg.

2 p. 4); kohtule tulnuks esitada dokumentide originaalid või nende tõestatud ärakirjad (

§ 117). Tartu Ringkonnakohus lahendas A.

Viikmani erikaebuse kirjalikus menetluses

§ 298p. 3 alusel ning jättis linnakohtu määruse muutmata täiendades määruse motiive.

Apellatsioonikohus leidis, et A. Viikmani avaldus tuli tagastada

§ 148lg.

1 p. 1 alusel , kuna avaldus ei kuulu kohtu pädevusse. A. Viikmani hagiavaldus ei ole tsiviilasi

§ 1lg.

2 mõttes ja tegemist ei ole ka erimenetluse asjas tekkinud õigusliku vaidlusega

§ 254lg.

3 mõttes. A. Viikmanil on õigus esitada hagi võidusumma väljamõistmiseks tasudes hagihinnalt riigilõivu. Erikaebuses palus A. Viikman tühistada apellatsioonikohtu määruse ning hagi lahendada. Kohus keeldus põhjendamatult avalduse vastuvõtmisest ja tegi tagaseljamääruse. Igal kodanikul on õigus viibida oma kohtuasja arutamise juures. Apellatsioonikohus ei põhjendanud, miks avaldus ei kuulu kohtu pädevusse ja kes selle siis lahendama peab. Hagis nõuti õiguse otsustamist, mitte millegi väljamõistmist. Kohus ei saa hagejat kohustada esitama kompleksnõudeid. Kolleegiumi istungil palus A. Viikman erikaebuse rahuldada. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu määrus tuleb jätta muutmata.

§ 298

p. 3 kohaselt võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, kui on esitatud erikaebus ja kohus ei pea kohtuistungit vajalikuks. Erikaebuses esitatud väide, et apellatsioonikohus tegi protseduuriliselt ebaseadusliku tagaselja määruse, ei ole õige. Tsiviilkohtupidamise seadustik annab kohtule õiguse erikaebust lahendada kirjalikus menetluses.

§ 148

kohaselt keeldub kohus avalduse menetlusse võtmisest ja tagastab selle, kui avaldus ei kuulu kohtu pädevusse või ei allu sellele kohtule või ei vasta §-s 146 sätestatule või puudub §-s 147 nõutav või on kohtukulud tasumata. Apellatsioonikohus märkis põhjendatult, et linnakohtu määruse motiivid hagi tagastamiseks hagejale on õiged ja kooskõlas seadusega. Igaüks neist põhjustest on iseseisev alus avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks. Apellatsioonikohus on õigesti asunud seisukohale, et lotovõidu vaidlus ei kuulu kohtu pädevusse, sest see ei ole tsiviilasi

§ 1lg.

2 tähenduses, mida peaks kohus lahendama. Tsiviilasjana mõistetakse tsiviilkohtupidamise seadustiku § 1 lg. 2 kohaselt tsiviilõigussuhetest tekkinud vaidlusi, mida kohus saab algatada isiku avalduse alusel, kes taotleb oma õiguse või vabaduse kaitset (

§ 5lg.

1 p. 1). A. Viikman on oma avalduses nõudnud otsustamist, kas tal on tekkinud või ei ole tekkinud õigus nõuda lotovõidu väljamõistmist. Sellise avalduse lahendamine ei kuulu kohtu pädevusse ja ringkonnakohus on õigesti märkinud, et A. Viikmanil on võimalus esitada hagi üldistel alustel. Seega on kohus oma määruses märkinud, kuidas tuleb kõrvaldada asja menetlusse võtmist takistavad asjaolud ja erikaebuse vastupidine väide ei vasta kohtumääruse sisule. Arvestades eeltoodut ja juhindudes

§ 346p. 1 kolleegium m ä ä r a s: Jätta muutmata Tartu Ringkonnakohtu 26.

juuni 1995. a. määrus ja erikaebus rahuldamata. Eesistuja J. Luik Liikmed L. Laarmaa, T. Vernik