III-2/1-80/95

III-2/1-80/95 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

1. novembril
2. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik, Ene Tootseni ja Vaike Tootseni osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil
3. oktoobril
4. a. Ene Tootseni kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu
5. mai
6. a. otsuse E. Tootseni hagis Vaike Tootseni ja Andres Tootseni vastu eluruumi kasutusõiguse tunnistamiseks. E. Tootsen elas kuni
7. augustini
8. a. Tartus Ropka 10-9 asuvas eluruumis oma isa Evald Tootseni perekonnaliikmena. Nimetatud korterist lahkus E. Tootsen elama ja töötama Tallinnasse, kus ta kirjutati sisse Ilmarise t. 5 ühiselamusse. Nimetatud elamispinnalt kirjutas E. Tootsen ennast välja
9. juunil
10. a.
11. jaanuaril
12. a. suri E. Tootseni isa Evald Tootsen ning Ropka 10-9 eluruumi põhiüürnikuks tunnistati
13. märtsil
14. a. A. Tootsen. E. Tootsenil käesoleva ajani sissekirjutusjärgset elukohta ei ole. Hagis Tartu Linnakohtule palus E. Tootsen tunnistada tema õigust kasutada võrdselt V. ja A. Tootseniga elamiseks Tartus Ropka 10-9 eluruumi. Hageja väitis, et lahkus
15. a. kodust konfliktide tõttu ema V. Tootseniga. Hiljem lubasid ema ja vend A. Tootsen teda 1986-
16. a.,
17. a. ja
18. a. alguses korteris ajutiselt elada. Hageja leidis, et tema eemalviibimine vaidlusalusest korterist on olnud mõjuvatelpõhjustel, ta ei ole soovinud eluruumist lahkuda mujale elama ning elamuseaduse järgi ei ole ette nähtud eluruumist eemalviibimise tähtaega, mis annaks aluse lugeda teda õiguse kaotanuks eluruumi kasutada. Tartu Linnakohus jättis
19. septembri
20. a. otsusega E. Tootseni hagi rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus leidis, et linnakohtu otsus on õige ja põhjendatud ning juhindudes TsKS § 313 ja 319 p. 1 jättis selle muutmata. Otsuse motiivide kohaselt lahkus E. Tootsen
21. a. augustikuus Ropka tn. 10-9 korterist, asus tööle Tallinnasse ning registreeris end sisse Ilmarise tn. 5 Tallinnas. Need asjaolud kinnitavad, et hageja lahkus Ropka tn. 10-9 eluruumist alaliselt elama teise elukohta ning antud juhul ei olnud tegemist tema ajutise äraolekuga. Alalise lahkumisega vaidlusalusest eluruumist lõpetas hageja elamuõigussuhte antud üürilepingu järgi ning kaotas ka õiguse selle eluruumi kasutamiseks üürniku perekonnaliikmena. Kuna antud elamuõiguslik suhe hagejaga lõppes ENSV Elamukoodeksi kehtimise ajal on linnakohus põhjendatult juhindunud selle seaduse §-st 60 lg
22. Apellatsioonikohus pidas ebaõigeks linnakohtu otsuses toodud järeldust, et ENSV Elamukoodeksi § 60 lg 1 p. 1 ja 2 sätted jäid enne
23. juulit
24. a. sõlmitud üürilepingute alusel eluruumi kasutavate isikute suhtes kehtima ka pärast elamuseaduse vastuvõtmist. Elamuseaduse § 65 sätetest tulenevalt kaotas ENSV elamukoodeks kehtivuse alates elamuseaduse jõustumise hetkest tema kõigi sätete osas. Nimetatud järelduse ebaõigsus ei ole aga viinud linnakohut asja ebaõigele lahendamisele. Apellandi viited elamuseaduse §-de 36 lg 2 ja § 38 lg 2 sätetele kui alustele, mis kinnitavad tema õigust vaidlusalust eluruumi kasutada, ei ole asjakohased, kuna elamuseaduse sätted ei oma tagasiulatuvat jõudu enne
25. juulit
26. a. lõppenud elamuõigussuhetele. Apellandi väited, et ta elas periooditi
27. a.,
28. a. ja ka
29. a. ajutiselt Ropka tn. 10-9 korteris ei tõenda, et tema lahkumine sellest eluruumist
30. a. oli ajutine. Kassatsioonkaebuses palub E. Tootsen ringkonnakohtu otsuse tühistada materiaalõiguse normide väära kohaldamise tõttu. Kassaator leiab, et elamuseaduse §-dest 36 lg.2 ja 38 lg 2 tulenevalt on tal õigus vaidlusalust eluruumi kasutada, sest alaliselt teise elukohta ta elama ei ole asunud. Vastustajad paluvad jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu
31. mai
32. a. otsuse tühistamiseks alus puudub. Kassaatori väide, et ringkonnakohus tugines otsuse tegemisel kehtivuse kaotanud ENSV elamukoodeksile ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus märkis õigesti, et tulenevalt elamuseaduse §-st 65 kaotasid ENSV elamukoodeksi sätted kehtivuse elamuseaduse jõustumise hetkest. Seetõttu luges ringkonnakohus põhjendatult ebaõigeks linnakohtu järelduse, et pärast elamuseaduse kehtestamist jäid ENSV elamukoodeksi § 60 lg 1 p-de 1 ja 2 sätted kehtima enne
33. juulit
34. a. sõlmitud üürilepingute alusel eluruumi kasutavate isikute suhtes. Samuti on õige ringkonnakohtu seisukoht, et enne
35. juulit
36. a. lõppenud elamuõigussuhetele ei ole kohaldatavad elamuseaduse §-de 36 lg 2 ja 38 lg 2 sätted. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 1 kolleegium o t s u s t a s: Jätta Tartu Ringkonnakohtu
37. mai
38. a. otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Eesistuja J. Luik Liikmed L. Laarmaa, T. Vernik