III-2/1-81/95

III-2/1-81/95 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

1. novembril
2. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik vaatas läbi avalikul kohtuistungil
3. oktoobril
4. a. Ravori Investeeringute AS-i kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu
5. juuni
6. a. ostuse Oleg Sinitsa hagis Ravori Investeeringute AS-i vastu töötasu, hüvituse ja kompensatsiooni nõudmiseks. O. Sinitsa töötas tehases "Volta" alates
7. aastast. Tööleping O. Sinitsaga lõpetati
8. septembril
9. aastal töötaja algatusel TLS § 82 lg 1 kohaselt tööandja poolse lepingutingimuste rikkumise tõttu. O. Sinitsa palus Tallinna Linnakohtult mõista kostjalt tema kasuks välja
10. a. augusti eest 712 krooni, septembri eest 907 krooni, oktoobri eest 647 krooni,
11. a. juulikuu eest 1718 krooni, puhkusekompensatsiooni 1190 krooni, lõpparve 4621 krooni. Samuti palus hageja palgaseaduse § 35 kohaselt kostjalt välja mõista lõpparve kinnipidamise eest keskmine palk 2077 krooni,
12. a. töötasu kinnipidamise eest 4316 krooni 70 senti,
13. a. juulikuu töötasu kinnipidamise eest 1786 krooni 70 senti ning palgaseaduse § 35 kohaselt lõpparve kinnipidamise eest 4677 krooni 85 senti. Tallinna Linnakohus rahuldas
14. märtsi
15. a. otsusega hagi osaliselt ning mõistis tehase "Volta" omanikult,Ravori Investeeringute AS-lt hageja kasuks välja 13 658 krooni 70 senti. Tallinna Ringkonnakohus jättis
16. juuni
17. a. otsusega linnakohtu otsuse muutmata ja Ravori Investeeringute AS- i apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et linnakohus on põhjendatult hagi osaliselt rahuldanud ja otsus ei vaja täiendavat motiveerimist. Otsuse motiivide kohaselt kohustus RAS Volta ostja, Ravori Investeeringute AS, ostu-müügi lepingu §
18. 4 järgi tasuma kõik RAS Volta bilansilised kohustused. Kuna bilansi p.
19. 4 nimetab selliseks kohustuseks ka väljamaksmata töötasud, siis tuleb kostjalt hageja kasuks sisse nõuda kõik töötasu võlgnevused kokku 9 795 krooni. Lõpparve väljamaksmisega viivitamise tõttu tuleb kostjalt TLS § 119 lg 2 kohaselt välja mõista hageja ühe kuu keskmine palk 2088 krooni. Palgaseadus, mis sätestab viivise töötasu väljamaksmisega viivitamisel, jõustus
20. märtsil
21. a. ning on rakendatav peale nimetatud tähtaega arvutatud palga suhtes. Seetõttu tuleb hagi viiviste nõudes
22. a. väljamaksmata töötasu osas jätta rahuldamata. Samuti ei ole palgaseaduse § 35 rakendatav lõpparve kinnipidamisel.
23. a. juulikuu töötasu oleks kostja pidanud hagejale välja maksma RAS Volta kollektiivlepingu kohaselt hiljemalt
24. augustil
25. a. Kuna kostja seda ei teinud, tuleb kostjalt 208 päeva eest, s. o. alates
26. augustist
27. a. kuni
28. märtsini
29. a., välja mõista viivist 0, 5 % töötasust kokku 1786 krooni 70 senti. Apellatsioonkaebuse väide, et nõue TLS § 119 lg 2 kohaselt on aegunud, on alusetu. Nimetatud nõue ei aegu kuni lõpparve väljamaksmiseni, sest tegemist on jätkuva tööseadusandluse rikkumisega. Kassatsioonkaebuses palub Ravori Investeeringute AS tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
30. juuni
31. a.otsuse TLS § 119 lg 2 alusel väljamõistetud keskmise töötasu ja palgaseaduse § 35 järgi väljamõistetud viivise osas. Kaebuse väidete kohaselt rikkus ringkonnakohus TsKS § 232 lg 4 sätteid, kuna jättis otsuses põhjendamata oma järelduse, et TLS § 119 lg 2 alusel esitatud nõue ei ole aegunud. Aegumise mittekohaldamisega rikkus ringkonnakohus ka TsÜS §-de 113 lg 1 ja 114 lg 2 sätteid. Väljamaksmata
32. a. juulikuu palk on lõpparve osa ning seetõttu palgaseaduse § 35 kohaldamisele ei kuulunud. Vastustaja kaebusega ei nõustu ning palub jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu
33. juuni
34. a. otsuse tühistamiseks alust ei ole. Ringkonnakohus on õigesti asunud seisukohale, et TLS § 119 lg 2 alusel esitatud nõude osas on tegemist tööseadusandluse jätkuva rikkumisega, mistõttu nõue ei aegu kuni lõpparve väljamaksmiseni. Sel juhul TLS § 143 kohaldamisele ei kuulu. Kassaatori viited TsÜS §-de 113 lg 1 ja 114 lg 2 rikkumise kohta ei ole asjakohased, kuna §-st 1 tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seadus töösuhteid ei reguleeri. Väär on kassaatori seisukoht, et
35. a. juulikuu palga maksmisega viivitamise eest viivise väljamõistmine ei ole õige, kuna see palk on vastavalt palgaseaduse §-le 32 lõpparve osa. Palgaseaduse § 35 on aga kohaldatav ainult palga maksmisega viivitamisel. Palga maksmisega viivitamisel on tööandja kohustatud maksma palgaseaduse § 35 alusel viivist, olenemata sellest, et tööraamatu ja/või lõpparve kinnipidamise eest on tööandja kohustatud maksma töötajale ühe kuu keskmise palga. Palgaseaduse § 35 sätestab tööandja vastutuse palga maksmisega viivitamise eest, TLS § 119 aga vastutuse tööraamatu ja lõpparve kinnipidamise eest. Asjaolu, et väljamaksmata palk kuulub lõpparve hulka, ei välista tööandja vastutust palgaseaduse § 35 alusel. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 1 kolleegium o t s u s t a s: Jätta Tallinna Ringkonnakohtu
36. juuni
37. a. otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Eesistuja J. Luik Liikmed L. Laarmaa, T. Vernik