III-2/1-82/95 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 14. novembril 1995. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik, AS-i Himalaya esindaja vandea

§ 347). Kaebuses viidatakse Ts

K §-le 66 lg 1 (TsÜS § 103), s.o. esindatava poolt tehingu hilisemale heakskiitmisele, kuid see ei olnud esitatud hagi aluseks ja hagi alust ei saa muuta Riigikohtus. Kassaator on lubanud endale alternatiivseid ja teineteist välistavaid väiteid, mistõttu vastustaja on pidanud protsessi käigus mitmetel alustel vastu vaidlema. Vastustaja ei ole lepingut tunnistanud ega heaks kiitnud. Kassaator ei viita materiaalõigusnormile, mille alusel võiks või saaks hagi osaliselt rahuldada T. Harju volituste piires. Sellist nõudmist ei saa esitada Riigikohtus. Kriminaalasja arutamisel ei lahendatud lepingu kehtivuse küsimust. Kolleegiumi istungil jäid kassaator ja vastustaja oma seisukohtade juurde. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks ei ole alust. AS Himalaya esitas

1. novembril
2. a. hagi TsK §-de 272-274 (laenuleping) ja 173 (kohustise täitmine nõuetekohasel viisil) alusel. Hagi alust ei ole protsessi käigus muudetud. Kassatsioonkaebuse väide, et kohus pidanuks kostjalt välja mõistma nõutud summast selle osa, mille kohta lepingu sõlminud isikutel olid volitused, sest pank vastutab tema töötajate süü läbi kliendile tekitatud kahju eest TsK § 449 alusel, ei ole kohtuotsuse tühistamise aluseks. Hageja nõudis pangalt laenulepingu järgse kohustise täitmist ja kohus sellisena vaidluse lahendaski. TsK § 449 sätestab kahju tekitamisest tuleneva lepinguvälise vastutuse. Sellist hagi ei ole aga kohtule esitatud ja kohus ei saanud seda ka arutada.

§ 230lg 1 p.

1 kohaselt ei või kohus otsuses ületada poole nõuete piire. Kassaatori seisukoht, et kohus võinuks hagi osaliselt rahuldada arvestades kostjapoolsete lepingusõlmijate volituste piire, ei ole kooskõlas seadusega. Kohus ei saanud väljuda nõuete piiridest. Hagi osalist rahuldamist linnakohtus ei taotletud. Kohtud seda ka ei arutanud. Riigikohus kontrollib kassatsioonkaebuse alusel, kas apellatsioonikohus on kohaldanud õigesti õigusnorme (

§ 336lg 1).

Nõudeid, mida alama astme kohtutes ei esitatud, Riigikohus ei aruta ja selliste nõuete Riigikohtus esitamine ei ole apellatsioonikohtu otsuse tühistamise aluseks. Apellatsioonikohus on põhjendatult asunud seisukohale, et pank ei ole vaidlusalust tehingut heaks kiitnud ei osaliselt ega täielikult ja see on kohtuotsuses seadusekohaselt motiveeritud. Kohtuotsus kriminaalasjas ei mõjuta lepingulise vaidluse lahendamist ega ole apellatsioonikohtu otsuse tühistamise aluseks. Arvestades eeltoodut ja juhindudes

§-st 346 p. 1 kolleegium o t s u s t a s: Jätta muutmata Tallinna Ringkonnakohtu

1. mai
2. a. otsus ja kaebus rahuldamata. Eesistuja J. Luik Liikmed L. Laarmaa, T. Vernik