← Eesti

III-2/1-83/95

III-2/1-83/95 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

  1. novembril
  2. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed T. Vernik ja L. Laarmaa, kostja H. Häggblomi esindaja vandeadvokaat R. Pakki osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil
  3. novembril
  4. a. H. Häggblomi kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu
  5. mai
  6. a. otsuse Taimi Ivaski hagis Hans Häggblomi vastu alimentide nõudes. Lääne Maakohtu
  7. detsembri
  8. a. otsusega rahuldati T. Ivaski hagi ja H. Häggblomilt mõisteti välja alimendid tema igakuisest sissetulekust 1/3 suuruses laste Everini (sünd.
  9. oktoober
  10. a.) ja Katrini (sünd.
  11. aprillil
  12. a.) ülalpidamiseks alates
  13. oktoobrist
  14. a. kuni
  15. oktoobrini
  16. a. ja sealt edasi 1/4 suuruses summas kuni
  17. aprillini
  18. a. T. Ivaski kasuks. H. Häggblomi hagi laste nõudmiseks jäeti rahuldamata. Vaidlus lahendati APK-i §-de 69, 72 lg 1, 73, 82 ja 83 lg 1 alusel. Tallinna Ringkonnakohtu
  19. mai
  20. a. otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata, sest kohus tegi otsuse kooskõlas vaidluse lahendamise ajal kehtinud APK § 105 lg 2 sätetega, mille kohaselt alimentide maksmise vabatahtlik kord ei välistanud alimentide sissenõudja õigust pöörduda igal ajal alimentide väljamõistmise avaldusega kohtusse. Kohtuotsuse muutmiseks ei anna alust seaduse muutumine enne kohtuotsuse jõustumist. Kassatsioonkaebuses palus H. Häggblom tühistada Tallinna Ringkonnakohtu otsuse ja lõpetada asjas menetlus. Kassaator leidis, et antud vaidlus tulnuks apellatsiooniastmes lahendada perekonnaseaduse sätete kohaselt, sest maakohtu otsus ei jõustunud enne
  21. jaanuari
  22. a. ning perekonnaseaduse rakendussätete § 130 lg 2 kohaselt kohaldatakse enne perekonnaseaduse jõustumist tekkinud ja sellel päeval kehtivatele perekonnaõigussuhetele perekonnaseaduse sätteid. Perekonnaseaduse § 61 lg 1 kohaselt aga mõistab kohus lastele elatise välja ainult siis kui vanem ei täida laste ülalpidamise kohustust. Kassaatori väidetel on temalt Tallinna Lenini Rajooni Rahvakohtu
  23. jaanuari
  24. a. otsusega alimendid juba välja mõistetud hageja kasuks 1/6 suuruses osas kassaatori töötasust tütre Everini ülalpidamiseks. Seetõttu tulnuks menetlus tütar Everinile elatise nõudmise osas TsKS § 218 p. 3 kohaselt lõpetada. Vastustaja T. Ivask leidis, et kaebus ei ole põhjendatud. Kolleegiumi istungil palus kassaatori esindaja kassatsioonkaebuse rahuldada. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsKS § 347 p. 2 alusel protsessiõigusnormi olulise rikkumise tõttu. TsKS § 232 lg 4 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, põhjendused, miks kohus need või teised tõendid tagasi lükkab, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Ringkonnakohus märgib õigesti, et seaduse muutumine enne kohtuotsuse jõustumist ei ole kohtuotsuse muutmise aluseks. Ringkonnakohus jättis aga tähelepanuta, et kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsKS § 88 lg 1). Ainuüksi asjaolu, et APK § 105 lg 2 sätted ei välistanud alimentide vabatahtliku maksmise korral sissenõudja õigust pöörduda igal ajal kohtusse alimentide väljamõistmiseks, ei ole ilma tõendeid hindamata ja kostja vastuväidetele hinnangut andmata, hagi rahuldamise aluseks. Ringkonnakohus jättis motiveerimata, miks ei arvestatud kostja vastuväidetega ega kohtule esitatud tõenditega elatise (alimentide) vabatahtliku maksmise kohta ning sellega rikuti kohtuotsusele esitatavaid nõudeid. Uuel asja arutamisel ei saa tähelepanuta jätta , et Tallinna Lenini Rajooni Rahvakohtu
  25. jaanuari
  26. a. otsusega on juba H. Häggblomilt välja mõistetud alimendid tütar Everini ülalpidamiseks. Juhindudes TsKS § 346 p. 2 kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  27. mai
  28. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Hans Häggblomile 30.06.
  29. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. Luik Liikmed T. Vernik, L. Laarmaa

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.